/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/05/28/44920t1h4e2f.jpg)
Varssavi peab Katõni probleemi Vene-Poola suhete tähtsaks koostisosaks, ütles kolmapäeval Poola suursaadik Moskvas Jerzy Bahr.
Poola: Katõni asi ei ole suletud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei saa nõustuda sellega, et Katõni asi on suletud, aga enamik enam kui 60 aasta taguseid sündmusi puudutavatest materjalidest pole ikka veel kättesaadav,» ütles diplomaat kolmapäeval ajalehes Nezavissimaja Gazeta ilmunud usutluses, vahendas Interfax.
«Poolas pälvib Katõni asi suurt avalikku tähelepanu, ja me peame seda meie suhete tähtsaks elemendiks,» toonitas ta.
Samas toonitas Bahr, et Poola ei seosta Katõni asja «tänase Venemaa ega selle kaasaegse rahvaga».
«Meie, poolakad, peame samuti teadma, et kõrvuti meie ohvritega olid ka teie omad, ukrainlased ja baltlased. On hea, kui meie saame vaba riigi esindajatena rääkida ajaloost teie - uue Venemaa esindajatega, nii nagu see veel 20-30 aastat tagasi oli võimatu,» osutas diplomaat.
«Tuleb jõuda tõeni,» toonitas ta.
«Sõltumata sellest, kuidas me ajalugu tajume, tuleb rääkida,» leiab Bahr.
Vastates küsimusele valurahast Katõni asjas, osutas saadik, et peamine ei ole raha.
«Inimesed soovivad võimalust kohale sõita, austada mälestust ja asetada lilli, nagu ka teie veteranid. Me peame loomulikuks, et veteran soovib teada, kuhu keegi on maetud, ning tema mälestust austada,» ütles ta.
Katõnis tapeti 1940. aasta aprillis stalinliku juhtkonna käsul ligi 20 000 Poola sõjaväelast.
Nõukogude julgeolekuorganid lasid Smolenskist 14 kilomeetri kaugusel asuvas Katõnis 1940. aasta kevadel maha üle 22 000 Poola sõjaväelase, peamiselt ohvitseri. Moskva tunnistas alles 1990. aastal NKVD süüd poolakate tapmises. Poola parlament võttis 2005. aastal vastu resolutsiooni, milles nõutakse Katõni sündmuste kuulutamist genotsiidiks.
Vene sõjaväe peaprokuratuur langetas 2004. aasta 21. septembril otsuse sulgeda niinimetatud Katõni asi, väites, et pole olemas dokumente, mis annaksid tunnistust sellest, et Poola ohvitserid represseeriti (ehk et seetõttu ei saa neid ka rehabiliteerida).