/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/06/18/196327t1h750a.jpg)
Vene kommunistid esitasid riigiduumale avalduseprojekti, millega soovitakse tunnistada õiguspäraseks Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel 1939. aasta augustis-septembris sõlmitud lepete salaprotokollid.
Vene kommunistid soovivad MRP õiguspäraseks tunnistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastava avalduse projekti esitasid parlamendi alamkojale Viktor Iljuhhin, Sergei Obuhhov ning Valeri Raškin.
Avaldus puudutab 1939. aasta 23. augustil Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepet ehk niinimetatud Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) ja sama aasta 28. septembril sõlmitud Nõukogude Liidu-Saksamaa sõprus- ja piirilepet ning nende salaprotokolle.
Interfaxi andmetel väidavad eelnõu autorid, et sellega soovitakse «kinnitada salaprotokollidele Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil 1989. aasta 24. detsembril antud poliitilist hinnangut».
Eesti, Läti ja Leedu survel tunnistas see kongress Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks alates allkirjastamise hetkest. Samuti tunnistati alates 1941. aasta 22. juunist kehtetuks ka mõlemad kõnealused lepped.
Ent kommunistide pakutavas avalduses on kirjas, et «mainitud salaprotokollid, juhul, kui need tõepoolest sõlmiti, peegeldasid reaalselt tolle aja keerukat poliitilist ja sõjalist olukorda, vastasid riiklikele huvidele ning kindlustasid riigi julgeoleku Teise maailmasõja algusperioodil».
«Riigiduuma teatab, et salalepete sõlmimine oli üsna laialt levinud, tol ajal paljude riikide poolt kasutatud diplomaatiline praktika,» kinnitavad autorid.
«Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsuste süül 1938.-1939. aastal Hitleri-vastase koalitsiooni loomise leppe nurjumise ja Teise maailmasõja vallapääsemise tingimustes oli Nõukogude Liit kohustatud kindlustama oma poliitilise ja sõjalise julgeoleku, mis oligi osutatud Nõukogude Liidu ja Saksa lepete sõlmimise peapõhjuseks,» seisab avalduse projektis.
Kommunistid soovivad, et riigiduuma võtaks avalduse vastu viivitamatult seoses Teise maailmasõja lõpu 65. aastapäeva pidustuste lähenemisega «ning mitmete Lääne- ja Ida-Euroopa riikide katsetega moonutada Nõukogude Liidu poliitikat, põhjendada Nõukogude Liidu «süüd» Teise maailmasõja vallapäästmisel ning pisendada Nõukogude Liidu rolli fašistliku Saksamaa ja militaristliku Jaapani purustamisel».