/nginx/o/2010/04/23/354359t1h1a72.jpg)
«Hüvasti, Belgia» ja «Kas sellel riigil on enam mõtet?» - sellised pealkirjad vaatavad vastu tänaste Belgia ajalehtede esikülgedelt. Ajakirjandus on mures, et järjekordse valitsuse kokkukukkumine võib riigile saatuslikuks saada.
Belgia ajalehed: kas meie riigil on enam mõtet?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kakskeelses riigis puhkes eile taas põhiseaduslik kriis, kui viis kuud peaministrina vastu pidanud Yves Leterme kuningas Albert II-le tagasiastumispalve esitas. Põhjuseks flaami erakonna Open VLD otsus haprast võimuliidust lahkuda.
Albert teatas, et lükkab otsusetegemise edasi, kuna poliitiline peataolek kahjustaks tõsiselt Belgia juulis algavat eesistumisperioodi Euroopa Liidus. Võimuliidu lagunemise tõttu jäi eile ära ka kauaoodatud parlamendihääletus selle üle, kas Belgia keelustab esimese Euroopa riigina burkade avaliku kandmise.
Tüli Belgia kahe peamise keelekogukonna - hollandi keelt kõnelevate flaamide ja prantsuskeelsete valloonide vahel on sügav. Mõlemal keelerühmal on oma erakonnad, mis muudab uue koalitsiooni moodustamise äärmiselt keeruliseks, vahendas AFP.
Brüsseli prantsuskeelne päevaleht Le Soir oli see, kes esitas eksistentsiaalse küsimuse, kas ühisel riigil enam mõtet on: «Kas on mõtet säilitada riiki, kus pole enam ühtki meest, naist ega süsteemi, mis oleks võimeline tegema Belgia tuleviku jaoks eluliselt vajalikke kompromisse? Kui nii, siis peame midagi muud katsetama.»
La Dernière Heure aga jättis riigiga juba hüvasti, lisades, et erinevalt mõne aasta tagusest kurikuulsast libauudisest, et Flandria on end Belgiast iseseisvaks kuulutanud, võib selline asi varsti tõeks saada.
Hollandikeelsed ajalehed ei olnud nii melodramaatilised - mõned kiitsid Open VLD osavat poliitilist taktikat, mainekaima päevalehe De Standaard arvates aga on see «selge märk Belgia poliitika impotentsusest».
Open VLD lahkumise taga on aastaid vindunud küsimus, kas Brüsseli flaami äärelinnades elavatel valloonidel peaksid valimistel olema eriõigused. Flaamid ei taha, et Brussel-Halle-Vilvoorde piirkonda, kus praegu elab umbes 100 000 prantsuse keele kõnelejat, rohkem valloone elama asuks, ning nõuavad seetõttu neilt hollandi keele oskust ja tahavad muuta valimisringkonna piire, mis praegu annavad valloonidele suurema hääleõiguse.