Uurijad: Amstetteni keldripunker oli surmalõks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Austria väikelinnas Amstettenis asuv maja, kus Elisabeth Fritzl veetis 24 aastat.
Austria väikelinnas Amstettenis asuv maja, kus Elisabeth Fritzl veetis 24 aastat. Foto: AP / Scanpix

Amstetteni koletise keldrisse rajatud punker oli Austria uurijate väitel surmalõks.

Aprillis kinni peetud Josef Fritzl on pidevalt kinnitanud, et keldrisse ehitatud punkri uks oleks avanenud automaatselt, kui ta oleks reisile jäänud pikemaks ajaks, vahendas AFP.   

Uurijad on selle väite umber lükanud, kuna kontrollimised näitasid, et 55-ruutmeetrise akendeta ruumi uksel taolist mehhanismi polnud.

Terasega tugevdatud ust sai avada vaid Fritzli enda kaugjuhtimispuldi või väljaspool ust asunud lüliti abil.

Kui mees poleks naasnud reisilt õigel ajal või temaga oleks midagi juhtunud, siis Elizabeth Fritzl oleks koos kolme lapsega keldris nälga surnud.    

Maa-alusesse vangikongi pääses kokku läbi kaheksa lukustatava ukse. Kolm viimast avanesid vaid pärast elektroonilise koodi sisestamist.   

Elektrikuks õppinud Fritzl oli ise paigutanud ustele elektroonilised lukud. Kogu elektrisüsteem oli ehitatud nii kehvalt, et uurijate hinnangul oli lühise võimalus väga suur.  

Keldri kogu ventilatsioon toimus läbi väikse luugi.

Josef Fritzl sulges oma tütre Elisabethi (42) Amstettenis asuva eramu keldrisse 24 aastaks, kus vägistas teda korduvalt.

Elisabeth sünnitas isale nende aastate jooksul seitse last, kellest kuus jäid elama.   

Verepilastusjuhtum tuli päevavalgele, kui  Elisabethi 19-aastane tütar Kerstin Fritzl haigestus raskelt ja vajas arstiabi.

Märksõnad

Tagasi üles