Ungaris tahetakse kommunismi kuritööde eitamine kriminaliseerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hendrik Vosman
Copy
Ungari riigilipp
Ungari riigilipp Foto: Reuters / Scanpix

Ungari riiklik valimiskomisjon andis eile rohelise tule kolmele kavandatavale referendumile, mille eesmärk on muuta holokausti kõrval kriminaalkorras karistatavaks ka kommunistlike kuritööde eitamine.


Uudisteportaal

politics.hu

vahendas, et algatuste kohaselt ootaks tulevikus kuni kolmeaastane vanglakaristus inimesi, kes avalikkuses eitavad või peavad ebaoluliseks kolme kuritööd: esiteks 1940. aasta Katõni veresauna, milles Nõukogude väed tapsid 22 000 poolakat, teiseks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina ja Rumeenia rahvastiku kallal toime pandud kuritegusid pärast Molotovi-Ribbentropi pakti ning kolmandaks punaste khmeeride poolt Kambodžas läbi viidud jõhkrat genotsiidi aastatel 1975 kuni 1979.

Valimiskomisjoni otsus peaks lubama referendumi algatajatel alustada allkirjade kogumist. Ungari seaduste kohaselt on rahval õigus algatada õiguslikult siduv rahvahääletus, kui selle poolt antakse nelja kuu jooksul vähemalt 200 000 allkirja.

Ungari parlament kiitis veebruaris heaks muudatuse riigi kriminaalseadustikus - holokausti avalikku eitajat ootab riigis nüüd kuni kolmeaastane vabadusekaotus. Paremtsentristlike opositsioonierakondade ettepanek muuta karistatavaks ka kommunistlike režiimide kuritööd lükati tagasi.

Tagasi üles