/nginx/o/2009/11/03/260232t1h130b.jpg)
Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov teatas täna, et kõik toimikud, mis puudutavad tuhandete Poola sõjaväeohvitseride massimõrva Katõni metsas 1940. aastal, peaks täielikult avalikustama.
Kossatšov pooldab Katõni toimikute avaldamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Isiklikult ma toetan kõigi Katõni arhiivide maksimaalset, täielikku avamist, kuigi ma usun ka, et me peaksime käituma rangelt Vene seaduste raamistikus,» ütles Kossatšov, kes AFP teatel varem välispoliitilistes küsimustes tihti Kremli seisukohti välja on öelnud.
Poola on pikka aega nõudnud, et Venemaa kõik Katõni toimikud avaks. 2004. aastal sulges Vene sõjaväeprokuratuur aga Katõni veresauna pikaaegse uurimise ning salastas toimikud.
Vene juhtiv inimõigusorganisatsioon Memorial on üritanud prokuröride otsust muuta ning astus üleeile sellele sammu lähemale, kui Vene ülemkohus kuulutas kehtetuks alamastme kohtute otsused, mis keeldusid Memoriali kaebust läbi vaatamast.
Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti 70 aasta eest maha tuhandeid Poola ohvitsere ja politseinikke. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.
Veresaun tõusis maailma huviorbiiti taas seoses Poola presidendi Lech Kaczyński hukkumisega Smolenskis 10. aprillil. Riigipea ja veel 95 inimest olid teel Katõni mälestusüritusele.