Soome kultuuriminister Stefan Wallin laseb uurida, millistel asjaoludel jäi eesti juurtega kirjanik Sofi Oksanen välja detsembris Venemaal Peterburis toimuvalt luuleõhtult.
Soome kultuuriminister laseb Oksaneni juhtumit uurida
Wallin ütles YLE uudistele, et ta on saanud juhtumi kohta vastukäivat informatsiooni ja ta tahab välja selgitada, mis on tõde ja mis mitte. Kultuuriministri sõnul võetakse ühendust kõigi juhtunu osapooltega.
«Juhtumi kohta on erinevaid versioone. Me selgitame välja, milline oli Peterburi peakonsulaadi roll selles loos. Uurimine on vajalik ka selleks, et selliseid juhtumeid enam ette ei tuleks,» lausus Wallin.
Helsingin Sanomat kirjutas kolmapäeval, et Soome peakonsulaat Peterburis ei luba detsembris Peterburis toimuvale luuleõhtule eesti juurtega Soome kirjanikku Sofi Oksaneni, kelle uus romaan suhtub kriitiliselt Nõukogude Liitu.
Soome kirjanikke ühendava PEN-klubi esimees Jukka Mallineni sõnul andis Peterburi peakonsulaat esmaspäeval teada, et ei soovi Oksaneni üritusele, kuna tema tulek võib Venemaad ärritada.
Mallinen märkis, et klubi juhtkond arutab 20. augustil kas Oksaneni juhtumi tõttu luuleõhtul üldse osaleda.
Peakonsul Olli Perheentupa ise teatas Helsingin Sanomatele, et Oksanen on oodatud teistele üritustele, kuid mitte noorte luuletajate õhtule, sest ta pole luuletaja.
Oksanen märkis, et Mallineni hinnangul sobis ta Peterburis toimuvale luuleõhtule esitama proosaluulet. Oksaneni hinnangul jäeti ta luuleõhtul esinejate nimekirjast välja Eesti ja Venemaa halbade suhete tõttu, kuna ta on palju avalikult rääkinud nõukogudeaegsest elust Eestis.
Kirjaniku sõnul ei ole ta kunagi varem kokku puutunud selliste takistustega.
«Kas see tähendab, et see on Soome uus välispoliitiline joon,» küsis ta kolmapäevases Helsingin Sanomates.
Oksaneni uus romaan «Puhastus» käsitleb kriitiliselt Eesti elu nõukogude ajal. Kolumnistina on ta kriitiliselt käsitlenud Venemaad ja seal toimuvat. Muu hulgas taunis Oksanen hiljuti Martti Turtola uut raamatut «Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-1940».
Naine ei mõista enda sõnul seda, miks Eestit süüdistatakse selle pärast, et kirp ei teinud enesetapurünnakut elevandi vastu ehk miks Eesti ei hakanud 1940. aastal Nõukogude Liidule vastu.
Samuti on ta kirjutanud romaani «Stalini lehmad», milles kirjedab soome-eesti naise elu ja selle raskusi Soomes.