Protestijad, kelle seas paljud olid läänemeelsete opositsiooniparteide liikmed ja toetajad, kandsid loosungeid, milles tauniti Ukraina rahvusliku suveräänsuse hävitamist ja nõuti Vene sõjalaevastiku riigist väljaviimist, edastas AFP korrespondent.
Moskvaga suhteid parandada üritav president Janukovõtš sõlmis vastuolusid põhjustava kokkuleppe Vene ametivenna Dmitri Medvedeviga alles kolmapäeval. Selle kohaselt pikeneb veel veerand sajandi võrra rendileping, mille alusel Venemaa saab hoida oma Musta mere laevastikku Sevastopoli sadamas. Leping pidi algselt lõppema 2017. aastal.
Venemaa müüb vastutasuks ukrainlastele maagaasi 30 protsenti odavamalt, mis säästab Kiievile miljardeid dollareid majanduskriisist taastumiseks. Läänemeelsed parteid peavad presidendi otsust Ukraina rahvuslike huvide reetmiseks ning nõuavad tema tagandamist.
Protestijatele kõnelnud endine peaminister, hiljutistel presidendivalimistel üsna napilt teiseks jäänud Julija Tõmošenko lubas, et see, mille Janukovõtš praegu Venemaale loovutab, taastatakse, kui ta võimult tõugatakse. Endine välisminister Boris Tarasjuk nimetas Musta mere laevastiku kokkulepet skandeeriva rahva ees riigireetmiseks.
Samal ajal pidasid mitusada Janukovõtši leeri pooldajat ka vastumeeleavaldust kokkuleppe toetuseks, kandes loosungeid, milles avaldati toetust presidendile ja nõuti ka parlamendilt riigipea otsuse toetamist. Kahe leeri vahele on loodud miilitsaahel.
Ukraina ülemraada hakkab Venemaaga sõlmitud kokkulepet ratifitseerima teisipäeval. Parlamendis üritati täna opositsiooni algatusel pidada erakorralist istungit presidendi sammu hukkamõistmiseks, kuid viimastel andmetel on võimuloleva Regioonide Partei saadikud istungitesaali blokeerinud.