Medvedev klaarib Norras merepiiri segadust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Venemaa esileedi Svetlana Medvedeva (vasakul), Venemaa president Dmitri Medvedev (vasakult teine), Norra kroonprints Haakon (paremalt kolmas), Norra välisminister Jonas Gahr Stoere (paremal).
Venemaa esileedi Svetlana Medvedeva (vasakul), Venemaa president Dmitri Medvedev (vasakult teine), Norra kroonprints Haakon (paremalt kolmas), Norra välisminister Jonas Gahr Stoere (paremal). Foto: AP/Scanpix

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev saabus riigivisiidile Norrasse, mille käigus arutavad pooled ka Barentsi merepiiril valitsevat segadust.


Barentsi mere piiriküsimused on lahendust oodanud juba rohkem kui 35 aastat, sest alates 70ndatest on Norra ja NSV Liit ning selle lagunemise järel Venemaa vaielnud 176 000 ruutkilomeetri suuruse ala pärast Barentsi meres, kus prognooside kohaselt on väga suured nafta- ja gaasivarud, vahendas uudisteagentuur AFP.

Laupäeval Norra päevalehes Aftenposten ilmunud intervjuus, leidis Vene president, et kahel riigil on võimalik pikaaegne vaidlus merepiiri üle lõpetada.

«Kõige olulisem on leida lahendus, mis sobib mõlemale poolele ja seda mitte oma seisukohtadest loobumise teel, vaid mõistliku kompromissi leidmise abil,» kommenteeris Medvedev, kuidas põhjapooluse energiavarude kasutamist reguleerida.

«Teiste sõnadega, see peaks olema pragmaatiline otsus, mida kumbki riik või selle ettevõtted ei tohi hiljem vaidlustada ning mis on seaduspärane ja õiguslikult korrektne,» lisas Medvedev.

Teema tuleb arutlusele Medvedevi homsel kohtumisel Norra valitsusjuhi Jens Stoltenbergiga, kuid Norra välisministeeriumi hinnangul kokkuleppet sel kohtumisel tõenäoliselt veel ei saavutata. Lisaks energiaküsimustele arutatakse kohtumisel ka kliima ja tuumadesarmeerimist puudutavaid teemasid.

Venemaa ja Norra on Euroopa suurimaid gaasiga varustajaid. Arktika kütusevarud ulatuvad USA geoloogiateenistuse teatel 90 miljardi barreli toornaftani ning piirkond varjab endas 30 protsenti maailmas veel avastamata maagaasi varudest.

Tagasi üles