/nginx/o/2010/04/27/356268t1h3c55.jpg)
USA andis pärast enam kui 20 Ühendriikides veedetud vangla-aastat Prantsusmaale välja Panama endise liidri Manuel Noriega.
USA andis Noriega Prantsusmaale välja
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
27. aprill 2010, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miami kohus mõistis Noriega 1992. aastal uimastiveo, väljapressimise ja vandenõu eest 40 aastaks vangi, kuid mees vabanes siiski varem karistusaja lühendamise ja hea käitumise tõttu.
Pariis soovib viia 76-aastase Noriega kohtu ette süüdistatuna rahapesus, mille eest võidakse talle mõista kümneaastane vanglakaristus. Noriega kaitsjad on viidanud Genfi konventsioonile ja nende arvates tuleks vabastatud sõjavangid tagasi kodumaale saata, kuid Ühendriikide ülemkohus lükkas veebruaris tema apellatsiooni tagasi, kirjutas BBC.
«Tavaliselt ajab valitsus asju professionaalsemalt ja austab vastasikust viisakust ning me oleme šokeeritud, et nad seda ei teinud,» ütles Noriega kaitsja Frank Rubino. «Ma olen üllatunud, et nad ei pannud talle pähe musta kapuutsi ning ei vedanud teda välja keset ööd.»
Ka Panama valitsus on kinnitanud, et ei seisa Ühendriikide ühepoolsele otsusele vastu, kuid lisas, et Noriega peab ka Panamas kandma vanglakaristust talle tagaselja esitatud mõrvasüüdistuse eest. Nimelt mõistis Panama kohus ta süüdi 1985. aastal hukatud opositsioonilise Hugo Spadafora tapmises.
Noriega oli varasem Ühendriikide soosik, kes 1970. aastate alguses varustas Luure Keskagentuuri infoga Kesk-Ameerika vasakpoolsete liikumiste kohta. Seetõttu aktsepteerisid Ühendriigid tema tegevust narkokaubanduses, kuid 80ndate lõpus otsustasid keerukast liitlasest vabaneda, süüdistades teda narkokaubanduses ja rahapesus.
See vallandas riigis meeleavaldused, mille Noriega maha surus, kuulutades riigis välja erakorralise olukorra. Noriega hakkas oma poliitilisi vastaseid arreteerima, tekitades nii piinlikkust Ühendriikides, mis viimastel aastastel oli temaga tihedat luurealast ja varjatud koostööd teinud.
1988. aastal esitas USA justiitsministeerium Noriegale tagaselja kaks narkokaubandusega seotud süüdistust. Panama president Eric Arturo Delvalle kõrvaldas seepeale Noriega kaitsevägede ülemjuhataja kohalt, mille järel Noriega Delvalle võimult kukutas ja presidendiametisse oma mehe määras.
Ühendriigid tegid Noriegale ka pakkumise lahkuda Panamast ja elada pagenduses, vastutasuks lubati loobuda tema vastu esitatud kriminaalsüüdistustest. Surve avaldamiseks kehtestasid Ühendriigid Panamale majandussanktsioonid.
1989. aasta mais toimunud valimised mõistsid rahvusvahelised vaatlejad hukka, kuid sellele vaatamata kuulutas Noriega oma kandidaadi valimiste võitjaks ning sama aasta lõpus nimetas Panama rahvusassamblee Noriega riigipeaks ning viimane kuulutas välja sõjaseisukorra Ühendriikidega.
See vallandas sõja Ühendriikidega, kes tungisid Panamasse, lubades kaitsta oma kodanikke ja demokraatiat Panamas, võidelda narkokaubandusega ning tagada Panama lepingu rikkumatus. Operatsiooni «Õiglane Põhjus» käigus hukkus 139 Panama sõjaväelase kõrval ka 24 Ühendriikide sõdurit, kuid kõige rohkem kannatas tsiviilelanikkond.
Ameeriklastel õnnestus Vatikani saatkonda põgenenud Noriega tabada. Miami kohus süüdistas Noriegat koostöös Colombia kokaiinikartellidega, kes kasutasid seda Kesk-Ameerika riiki sillapeana uimastite toimetamisel Ühendriikidesse ning mõistis Noriega 1992. aastal uimastiveo, väljapressimise ja vandenõu eest 40 aastaks vangi. Hiljem vähendati karistust 17 aastale.