Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

El Salvadori naisi võib nurisünnituse korral oodata mõrvasüüdistus

Naised El Salvadori pealinna tänavatel nõuavad seaduslikke ja ohutuid aborte. FOTO: SCANPIX

El Salvador on üks karmimate abordivastaste seadustega riik maailmas, mistõttu võidakse seal aegajalt esitada mõrvasüüdistus ka naistele, kelle loode hukub muudel asjaoludel.

19-aastane Glenda Xiomara Cruz läks möödunud aasta 30. oktoobril haiglasse tugevate kõhuvalude ning veritsusega, arstid tuvastasid naisel nurisünnituse. Sealjuures ei teadnud Cruz, et ta üldse rase oli, sest tema menstruatsioonitsükkel oli endiselt regulaarne, kaal ei olnud tõusnud ning mais tehtud rasedustest oli negatiivne. Neli päeva hiljem esitati talle süüdistus raskendavatel asjaoludel mõrvas – paragrahvi alusel, mis käsitleb 38-42 nädala vanuse loote tahtlikku tapmist.

Selgus, et haigla oli teatanud politseile, et tegu võis olla abordiga. Kohtuistungil osalemiseks oli naine liiga haige. Pärast kaht erakoraalist operatsiooni ning kolme nädalat haiglas, viidi naine pealinna vanglasse. Möödunud kuul mõisteti talle 10 aastane vanglakaristus ning manitseti, et ta oleks pidanud lapse elu päästma. Oma praeguseks nelja-aastast esimest last pole Xiomara pärast nurisünnitust enam kordagi näinud.

Naise advokaadi Dennis Munoz Estanley sõnul on äärmiselt raske tõestada loote mõrvas süüdistatavate naiste süütust, sest õigussüsteem on üles ehitatud pigem süü olemasolu eeldades. Tema sõnul on naine üks paljudest julma õigussüsteemi ohvritest.

Xiomara isa tunnistas kohtus, et ta tütar pidi taluma aastaid kestnud elu vägivaldse partneriga, ent kohus võttis süüdistuse esitamisel aluseks just nimelt partneri kinnituse, et naine tappis loote nimelt. Süüdistaja nõudis naisele 50-aastast vanglakaristust.

Möödunud aastal mõisteti nurisünnituse üle elanud Maria Teresa Rivera raskendavatel asjaoludel toime pandud mõrva eest 40 aastaks vangi. Sarnaselt Xiomarale ei olnud ka temal rasedusele tüüpilisi sümptomeid, ta läks riiklikku haiglasse kõhuvalu ja verejooksu tõttu ning hiljem mõisteti ta vägagi kahtlaste tõendite alusel süüdi. Näiteks tunnistas üks ta kolleeg, et naine võis olla rase juba 11 kuud.

Cristina Quintanilla lugu on erinev. 2004. aastal oli ta 18-aastane seitsmendat kuud rase tütarlaps, kes ootas oma teist last. Tema kaaslane töötas USAs ning kogus seal perekonnale raha. Noor naine kolis sünnituse lähenedes oma ema juurde elama, et olla haiglale lähemal. 24. oktoobril, tundis ta öösel aga meeletut valu ning vannitoa uksele pekstes ema tähelepanu püüdes tundis ta, kuidas laps temast välja kukkus.

Järgmiseks ärkas ta haiglas. Haiglasse viis neid ema kutsutud politseiauto – El Salvadoris on see hädaolukordades tavaline. Quintanilla kuulati üle kohe pärast seda, kui ta narkoosist toibus. Seejärel pandi ta haiglas käeraudadesse, talle esitati süüdistus mõrvas ning ta viidi vanglasse. Esimene kohtunik leidis, et süüasja ei ole, ent süüdistaja esitas apellatsiooni ning naisele mõisteti 30-aastane vanglakaristus.

Munoz Estanley on juba 29 aastat vangistatud naistega töötanud ning aidanud neist kaheksal ka ennetähtaegselt vabaneda. Neist 29-st ainult üks kutsus abordi tahtlikult esile, ülejäänud 28-l tekkis nurisünnitus erinevate komplikatsioonide tõttu, ent nad kõik mõisteti süüdi mõrvas.

El Salvador on üks viiest riigist maailmas, kus abort on täielikult keelatud. Teisteks sellisteks on Nicaragua, Tšiili, Honduras ja Dominikaani Vabariik. Alates 1998. aastast ei lubata erandeid isegi siis, kui naise viljastas vägistaja, tema elu on raseduse tõttu ohus või loode on sügavate väärarengutega.

Aastatel 2000-2011 on abordi dekirminialiseerimise vastu võitleva rühmituse andmetel politseile teatatud enam kui 200st juhtumist, kus naist kahtlustatakse abordis. Neist 129 esitati süüdistus ning 49 mõisteti süüdi: 26 neist mõisteti vangi süüdistatuna mõrvas (karistustega 12st 35 aastani) ja 23 abordis. 2012. aastast saadik on süüdi mõistetud veel seitse naist.

Uuriguandmete kohaselt on paljud neist naistest äärmiselt vaesed, vähese haridusega ning nad pole abielus. Politseile teatavad abordikahtlustest enamasti riiklikud haiglad. Erameditsiini sektorist pole midagi taolist lekkinud, kuigi arvatakse, et tegelikult tehakse erahaiglais igal aastal tuhandeid aborte.

2011. aastal oli 10 kuini 19 aastaste neidude seas peamiseks surmapõhjuseks enesetapp, sealjuures olid pooled endalt elu võtnud tütarlapsed tervishoiuministeeriumi andmetel rasedad. Rasedate naiste surmapõhjuste seas oli enesetapp kolmandal kohal.

Tagasi üles
Back