Väljaõppes tuleb arvestada, et võrreldes keskmise sõduriga on Mali sõdurid vähem agressiivsed, lõunamalilased on rahumeelne põlluharija rahvas, iseloomustab paari nädala eest Malisse saadetud esimese Eesti sõjaväeinstruktorite meeskonna ülem kapten Jüri Tõnisma nende koolitatavaid.
Eesti ohvitseri sõnul on Mali sõdurid rahumeelsed
Kui kevadel Euroopa Liidu missioonile EUTM Malisse läkitatud eesti staabiohvitser ja staabiallohvitser teenisid missiooni peakorteris Bamakos, siis instruktorid on pealinnast 59 kilomeetri kaugusel Koulikoros. See Nigeri jõe ääres asuv linn on 1905. aastal valminud Dakar-Nigeri raudtee lõppjaam.
«Võrreldes Lähis-ida ja Aasia islamiga on siinne usk tänavapildis vähem silmatorkav,» kirjeldab Tõnisma Postimehele saadetud kirjavastustes. «Linnas ei kanna naised näokatteid ja enamikul on juuksed katmata, näha on alkoholireklaame ja külades kasvatatakse sigu.»
Kohalikku elu iseloomustades mainib ta ka seda, et on täheldanud mõningal määral ebausku. «Näiteks laagri kõrval asuvale Keitha mäele ei julge sama perenime kandvad sõdurid minna. Usutakse, et nad haihtuvad seal: paarsada aastat tagasi olevat aset leidnud juhtum, kui sellel mäel haihtus kuningas Keitha,» selgitab ta.
Eesti kuuikule, kes moodustavad esimese siit läkitatud puhtalt väljaõpetamisele spetsialiseerunud missiooniüksuse, on usaldatud ühe jalaväerühma koolitamine. Eestlased kuuluvad koos soomlaste, rootslaste, leedulaste ja lätlastega Põhjala-Balti väljaõppemeeskonda.
Umbes 14,5 miljoni elanikuga Mali lõunaosas elavad mustanahalised, põhjas on aga tuareegide ja araablaste asualad, kust kodusõda alguse sai.
Mali armees on enamuses lõunast pärit mustanahalised. Ka eestlaste poolt väljaõpetatavate sõdurite seas pole ei araablasi ega tuareege. «Koolitatavad on pärit kümnest Lõuna-Mali hõimust, kelle vahel lahkhelisid ei esine. Toimub sõbralik nöökimine à la saarlane vs hiidlane,» iseloomustas Tõnisma.
Eesti kaitseväelaste töökeel on inglise keel. Tõlk paneb õpetuse prantsuse keelde. Et hoolimata sellest, et prantsuse keel on Malis ametlik keel, napib osal kohalikest sõduritest ka selle keele oskust, tõlgitakse mõningatel juhtudel instruktorite juttu rühmasiseselt ka bambara keelde.
«Reakoosseis on saanud kohalikelt instruktoritelt neli kuud üksikvõitleja väljaõpet, jaoülemad on teeninud kaks aastat ja läbinud jaoülema õppe, rühmaülem on lõpetanud kohaliku sõjaväeakadeemia,» kirjeldab ta koolitatavate taset.
Eesti ohvitseri kinnitusel pole nad veel täheldanud, et Mali sõdureil oleks raskusi mingite spetsiifiliste oskuste omandamisel. «Siinses militaarkultuuris peetakse topokaardi lugemise oskust reameestele ebaoluliseks,» lisab ta samas. «Rahvusvaheline sõjaõigus on teema, mis vajab kohaliku kultuuri taustal õpetamist ja selle vajaduse selgitamist.»
EL alustas oma väljaõppemissiooni EUTM Mali tänavu veebruaris. Eesti panustas algselt kahe kaitseväelasega missiooni peakorteris Bamakos. Nüüd on Eesti panust suurendatud ja peakorteri inimestele on lisandunud kuus instruktorit Koulikoros.
Juba paar kuud enne EUTM Malit saatis Prantsusmaa oma väed Bamako keskvõimule appi operatsiooni «Serval» raames. Kuigi otsene oht keskvõimule on praeguseks möödas, võitlevad Prantsuse üksused ning koos nendega teenivad Mali ja Tšaadi üksused riigi põhjaosas «Servali» raames endiselt islamistidega. «Servali» töö peaks järk-järgult üle võtma ÜRO rahuvalvemissioon MINUSMA.
Eestlaste üksus
EUTM Malil teenivad instruktorid
• kapten Jüri Tõnisma (45)
koduüksus: vahipataljon
varasemad missioonid: kaks korda Bosnia ja Hertsegoviina
• vanemveebel Aivar Pennert (35)
koduüksus: vahipataljon
varasemad missioonid: Kosovo, Afganistan
• vanemveebel Andres Riisaar (36)
koduüksus: õhuseiredivisjon
varasemad välismissioonid: Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo
• veebel Kainar Kruus (32)
koduüksus: Kaitseliidu Tallinna malev
varasemad missioonid: Iraak ja Afganistan
• nooremveebel Veiko Virunurm (29)
koduüksus: õhuseiredivisjon
varasemad missioonid: Iraak, Afganistan, Kosovo
• nooremveebel Janek Bagirov (30)
koduüksus: 1. jalaväebrigaad
esimesel missioonil