Kohus kritiseeris Venemaad Katõni uurimise pärast

1943. aastal lahti kaevatud Katõni veresauna ohvriks langenud poolakate massihaud Smolenski metsas. Foto: SCANPIX

Euroopa inimõiguste kohtu kinnitusel ei saa nad otsustada, kas Venemaa viis 1940. aasta Katõni veresauna kohta läbi küllaldase uurimise.

2007. aastal kohtu poole pöördunud hagejate väitel ei uurinud Venemaa korralikult Katõni veresaunas elu kaotanud 22 000 Poola vangi tapmist. Tegu on osaga aastaid väldanud protsessist kohtusse pöördunud 15 Katõnis tapetu lähedase ja Venemaa vahel, vahendas Poola raadio koduleht.

Moskva on oma süüd tapmistes avalikult tunnistanud, kuid 1990. aastal alanud veresauna ametlik uurimine lõpetati 2004. aastal. Selle kohta kohtu kaudu kompensatsiooni nõudnud poolakad Venemaalt aru nõudsidki.

Kohus otsustas, et nad ei saa anda hinnangut Venemaa uurimise adekvaatsuse kohta, kuna kuritööst oli ajaks, mil Venemaa allkirjastas Euroopa inimõiguste deklaratsiooni 1998. aastal, möödunud liiga kaua aega.

Strasbourgi inimõiguste kohus lähtub oma töös just kõnealusest konventsioonist. Seetõttu leidsid 17st suurkoja kohtunikust 13, et nad ei saa pika ajavahemiku tõttu anda hinnangut Venemaa uurimise adekvaatsuse kohta. Tegemist on lõpliku otsusega.

Samuti leidsid suurkoja kohtunikud, et kohtu pädevuses pole hinnata seda, kas kohtusse pöördunud Katõni ohvrite lähedasi on kohelnud ebainimlikult, kuna neile pole võimaldatud juurdepääsu lähedaste surma puudutavale infole.

Seejuures kuulutas sama kohus Poola vangide tapmise aegumatuks sõjakuriteoks, leides samuti, et Venemaa on kohelnud ebainimlikult kümmet tapetute lähedast, kes kohtusse pöördusid.

Küll aga leidsid 17 suurkoja kohtunikku üksmeelselt, et Venemaa ei teinud Strasbourgi kohtuga piisavalt koostööd,  viidates sellele, et osa Katõni veretööd puudutavatest materjalidest on endiselt salajased. Näiteks on Venemaa keeldunud samale kohtule esitamast sõjaväeprokuratuuri salastatud dokumendi koopiat, millega otsustati veretöö uurimine 2004. aastal lõpetada.

Kohtuasi puudutab 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola idaosas vahistatud ja seejärel Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas sama aasta aprillis ja mais maha lastud tuhandete Poola ohvitseride ja politseinike saatust. Kokku hukati Katõnis, kuid ka üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes ligi 22 000 poolakat.

NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi 1990. aastal, kuid ei kuulutanud toimunut inimsusvastaseks kuriteoks, leides, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.