/nginx/o/2013/10/21/2562314t1h751f.jpg)
On puuvillakoristuse kõrgaeg Türkmenistanis ja Usbekistani naabrusse jääva Lebapi provintsi põllud on täis rasket tööd rügavaid inimesi. Mõned neist on väga noored, nagu näiteks see 10-aastane tüdruk, kes seisab endast poole noorema õega puuvillapallide mäe kõrval.
Kui talt küsida, palju puuvilla ta korjab, vastab tüdruk: «Iga päev korjan ma 27-31 kilogrammi puuvilla. Meile makstakse 1000 manatti (umbes seitse USA senti, toim) kilo eest.»
Türkmenistani seadused keelavad lapstööjõu kasutamise puuvillakoristusel. See tüdruk ja paljud teised lapsed lastakse aga koolist varakult vabaks ja riigiametnikud toimetavad nad bussiga puuvillapõllule tööle.
Mõned varasemad aastad õpilasi enam organiseeritult puuvillapõldudele toodud pole. Tänavu on lapstööjõu kasutamine koristustöödel aga võtnud suurema mastaabi kui aastaid nähtud. Tihti on lastega koos põllul õpetajad ja kohalikud ametnikud.
Põhjus, miks ootamatult lapsi taas kasutatakse, on ebaselge. Mitmete kohalike väitel pelgavad põllumajandusametnikud, et vihmaperiood algab varakult ja see kahjustab saaki. Sestap ongi lapsed põllule aetud.
Ametnikud ise antud küsimuses aga selgitusi ei anna. Üks nende vaikimise põhjuseid on see, et lapstööjõu kasutamine puuvillapõldudel on nende võimude jaoks väga sensitiivne teema.
Türkmenistan on maailma suuruselt üheksas puuvillatootja. Puuvill ja selle tooted on nende riigi suuruselt teine sissetulekuallikas maagaasi ja nafta järel. Samas teavad Türkmenistani liidrid, et kui lääne kliendid hakkavad nende puuvilla seostama lapstööjõuga, võib see neile kaasa tuua samasugused boikotid nagu naaberriik Usbekistanile.
Türkmenistani valitsus on kaks korda deklareerinud, et nende põldudel lapsed töötada ei või, ja pälvinud selle eest rahvusvaheliselt kiidusõnu.
Inimõiguslased aga kahtlevad, kas Türkmenistan ikka on nii edukas kui ta ise väidab. ÜRO inimõiguste komitee avaldas oma 2012. aasta raportis ikkagi muret, et selle riigi puuvillapõldudel töötavad lapsed.
Laste põllule saatmine on osa suuremast inimeste koristustöödele mobiliseerimisest – ka tuhanded täiskasvanud, nende seas õpetajad, arstid ja ametnikud, peavad puuvilla korjamas käima.
Sellised päevad tähendavad tihti transpordipunktidesse juba kella 7 kogunemist ja alles pimedas naasmist. Inimesed, kes ei taha põllule minna, peavad leidma endale asenduse.
Keeldumine tähendab täiskasvanuile töökaotust, õpilastele aga karistust koolis.
Tänavu on Türkmenistanis puuvilla all rohkem kui 550 000 hektarit põllumaad. Viimastel aastatel on saak selles riigis ületanud 1,1 miljonit tonni.