Poola pettus Katõni veresauna puudutavas kohtuotsuses

Katõni massimõrvas hukkunud Poola sõdurite mälestuspaik. Foto: SCANPIX

Poolat ei rahulda Euroopa inimõiguste kohtu lõplik otsus, et nad ei saa anda hinnangut 1940. aasta Katõni veresauna uurimise adekvaatsuse kohta.

«Me oleme selles otsuses pettunud,» märkis Poola asevälisminister Artur Nowak-Far uudisteagentuuri AFP vahendusel. Nowak-Fari sõnul ei saanud kohus kõiki hagejate esitatud väiteid arvestada protseduuriliste reeglite tõttu.

Katõni ohvrite peresid esindava ühenduse juht Andrzej Melak aga nimetas kohtu tänast otsust skandaalseks, vastuvõetamatuks ja mõistetamatuks.

«Suutmatus mõista hukka see genotsiid ja selle toimepanijate karistamatus viis selleni, et see (genotsiid – toim) kordus Rwandas, Balkanil ja kordub taas tulevikus. Poolakad ei aktsepteeri sellist otsust,» märkis Melak.

Poola meedia nimetas Euroopa inimõiguste kohtu tänast otsust aga Poola jaoks kaotuseks. «Strasbourgi tribunal peseb oma käed Katõni kuritööst puhtaks» kuulutas päevaleht Gazeta Wyborcza, «Strasbourg: Poola kaotus Katõni juhtumis» lisas Rzeczpospolita, «Katõni ohvrid ei saa õiglust» märkis Nasz Dziennik.

Kohus otsustas, et nad ei saa anda hinnangut Venemaa uurimise adekvaatsuse kohta, kuna kuritööst oli ajaks, mil Venemaa allkirjastas Euroopa inimõiguste deklaratsiooni 1998. aastal, möödunud liiga kaua aega. KOhtu otsus on lõplik.

Samuti leidsid suurkoja kohtunikud, et kohtu pädevuses pole hinnata seda, kas kohtusse pöördunud Katõni ohvrite lähedasi on kohelnud ebainimlikult, kuna neile pole võimaldatud juurdepääsu lähedaste surma puudutavale infole.

Küll aga leidis kohus, et Venemaa ei teinud Strasbourgi kohtuga piisavalt koostööd, viidates sellele, et osa Katõni veretööd puudutavatest materjalidest on endiselt salajased. Näiteks on Venemaa keeldunud samale kohtule esitamast sõjaväeprokuratuuri salastatud dokumendi koopiat, millega otsustati veretöö uurimine 2004. aastal lõpetada.