/nginx/o/2013/09/05/2146083t1hd6f4.jpg)
Euroopa inimõiguste kohus käskis Hispaania võimudel astuda samme vabastamaks aastaid vanglakaristust kandnud baski äärmusrühmituse ETA liige Ines del Rio Prada.
Kohus nõuab Hispaanialt ETA vangi vabastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
55-aastane del Rio mõisteti 1987. aastal süüdi seotuses 80ndatel toimunud inimohvritega pommirünnakutega. Del Rio Prada mõisteti enam kui 3838 aastaks vangi, kuid karistust vähendati 30 aastale, mis oli tollal Hispaanias kehtinud seaduste kohaselt ka maksimumäär.
Del Rio Prada pidi hea käitumise tõttu vabanema juba 2008. aastal, kuid tema karistusaega pikendati 2006. aastal vastu võetud nn Paroti doktriiniga 2017. aastani. Doktriin võimaldab terrorismis süüdi mõistetute karistusaja pikendamist, kuid inimõiguste kohtu hinnangul on see vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga.
Inimõiguste kohtu otsuse kohaselt peavad Hispaania võimud maksma del Rio Pradale 30 000 eurose kompensatsiooni.
Hispaania võimude sõnul tähendab kohtu otsus seda, et vabaneda võivad veel kümned ETA vangid, kelle karistusaega on sama doktriini alusel pikendatud.
«Ma kahetsen seda otsust,» tunnistas Hispaania justiitsminister Alberto Ruiz- Gallardón uudisteagentuuri AFP vahendusel. Küll aga kinnitas Madrid, et otsus ei muuda nende senist seisukohta 2011. aasta oktoobris relvavõitluse lõpetamisest teatanud ETAga läbirääkimisi mitte pidada.
Oma rohkem kui 40 aastat kestnud vägivaldses iseseisvuskampaanias on ETA sihtinud peamiselt sõjaväeüksusi ja iseseisva Baskimaa poliitilisi oponente. Liikumist on viimastel aastatel kõvasti maha surutud ja rühmituse jõud on tõsiselt nõrgenenud.
Võimude sõnul vastutab Hispaaniast lahkulöömist ja baskidele iseseisvat kodumaad nõudev ETA rohkem kui 800 inimese tapmise eest.
Vastupanuliikumine sai alguse 1959. aastal, kui baski tudengid hakkasid vastu Franco diktaatorivõimule, mis keelas baski keeles kõnelemise, ahistas baski kultuuri ja piinas rahvuslastest poliitikuid. Tänapäeval on Baski piirkonnal märkimisväärne autonoomia, sealjuures ka oma parlament, politsei, haridussüsteem ja maksud.