Inimõigustega tegelevad vabaühendused üle Euroopa nõuavad Euroopa Liidult majandussanktsioonide pikendamist ja karmistamist nende Valgevene ettevõtete vastu, mis toetavad Aleksandr Lukašenka autoritaarset režiimi, eksportides oma toodangut Euroopa Liitu ja läbi selle.
Inimõiguste kaitsega tegelevad ühendused Rootsist, Saksamaalt, Eestist, Tšehhist, Slovakkiast, Soomest, Šveitsist ja Norrast saatsid eelmisel nädalal pöördumise Euroopa Liidu liikmesriikide välisministritele ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Catherine Ashtonile, tõdedes, et sanktsioonid «nende senisel kujul on ebatõhusad».
Kiri saadeti vahetult enne Euroopa Liidu välissuhete nõukogu istungit, mis toimub Luksemburgis esmaspäeval, 21. oktoobril ning mille päevakorras on sanktsioonid. Seni kehtivad euroliidu sanktsioonid enam kui kahesaja Valgevene kodaniku ja ettevõtte vastu aeguvad oktoobri lõpus. Nüüd tuleb 28 euroliidu liikmesriigil otsustada, kas seniseid sanktsioone pikendada, eemaldada sealt nimesid või lisada uusi.
«Ainult Euroopa Liidu järjepidev strateegia koos tõhusate piirangutega saab viia positiivse muutuseni Valgevenes, alustades kõigi poliitvangide vabastamisest ja rehabiliteerimisest,» seisab pöördumises.
Kirjas rõhutatakse, et hoolimata Lukašenka korduvatest lubadustest poliitvangid vabastada, on vangide olukord halvenenud ning tänavu ei ole Valgevenes täheldatud ühtegi inimõiguste olukorra paranemise märki. Hoopis vastupidi, poliitvangide arv on hiljuti taas kasvanud. Vähemalt kümme isikut on jätkuvalt trellide taga ning elavad ebainimlikes tingimustes. Veel mitmekümne inimese, kes on oma aja ära istunud või kellele on armu antud, kodaniku- ja poliitilisi õigusi piiratakse tõsiselt ning nad elavad pidevalt uute arreteerimiste hirmus.
«Valgevenes represseeritakse jätkuvalt poliitilisi ja kodanikuaktiviste, sõltumatuid ajakirjanikke ja advokaate. Süsteemselt rikutakse riigis nii eneseväljenduse, kogunemise, ühinemise kui ka õiglase kohtupidamise põhiõigusi,» loetles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, üks pöördumisele allakirjutanuid. «See kõik toimub suureneva Euroopa Liidu nn dialoogi taustal Valgevenega, kuid tegelikkuses dialoog ei toimi ning sanktsioonid, mis kunagi olid tõhusad poliitvangide vabastamiseks, on nüüdseks nii palju nõrgenenud, et neil pole enam mingi mõju,» lisas Hellam.
«Valgevene režiimil ei ole mingit stiimulit poliitvange vabastada või muid samme teha, kui usutakse, et oma sissetulekuid saab suurendada selletagi. Peame hädavajalikuks, et euroliidu liikmesriigid teeksid praegu vastutustundliku otsuse pikendada ja laiendada piiranguid Valgevene suhtes,» ütles Juri Dzhibadze, Rahvusvahelise Valgevene Inimõiguste Olukorra kontrolli komitee investeeringute töögrupi liige ja poliitikadokumendi kaasautor.
ELi sanktsioonid, mis eelnevalt oli tõhusad poliitvangide vabastamise saavutamiseks, on muutunud ebatõhusaks tänu seaduselünkadele ja poliitilise tahte puudumisele. Kirja autorite arvates ei ole üllatav, et nõrgalt rakendatud sanktsioonid, mis lubavad Valgevene ja ELi vahelisel kaubavahetusel kasvada, ei too kaasa positiivset muutust Valgevenes. Seaduselüngad, mis loodi Valgevene naftatööstuse ettevõtete jaoks mõnede Euroopa Liidu liikmesriikide ärihuvidest lähtuvalt, on võimaldnud režiimil teenida täiendavad kolm miljardit USA dollarit ning selle abil likviidseks jääda.
Pöördumisele on alla kirjutanud kodanikuliikumine Euroopalik Valgevene (Valgevene ja Poola), Ostgruppen (Rootsi), Norra Helsinki komitee (Norra), AdHoc (Slovakkia), People in Need (Tšehhi), Avatud Eesti Fond (Eesti), Libereco – Inimõiguste Partnerlus (Šveits ja Saksamaa), Soome-Vene kodanikufoorum (Soome).
