Tallinna tormiline poliitika aeglustab koostööd Helsingiga, seisab ajalehe Helsingin Sanomat tänases juhtkirjas.
Ajaleht: Tallinna tormiline poliitika aeglustab koostööd Helsingiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kohalike valimiste lähenemist pandi tähele ka Soome lahe põhjakaldal, kuna kampaaniad Tallinnas muutusid kohati päris dramaatiliseks.
Tembutamiste järel on hea märkida, et pühapäevaste hääletustulemuste kõige dramaatilisem joon on muudatuste vähesus nii Tallinnas kui ka mujal Eestis.
Valimistulemus sisaldab endas ka kaheks jagunemist, mis hakkab Eestis silma eriti just kohalikel valimistel ja sai taas otsustavaks võitluses Tallinna ülemvõimu pärast. Tänu venekeelsete valijate toetusele säilitas Edgar Savisaar Tallinna linnapeakoha ja tema juhitav Keskerakond püsib Eesti suurima parteina.
Soomes on põhjust hoida dramaatikale vaatamata Eesti valimistel silma peal. Nende tulemus kajastub eriti Helsingi ja Tallinna suhetes, mis on teinud suure sammu edasi inimeste ja turgude toel. Tallinnast sõidab Helsingisse tööle rohkem inimesi kui Tamperest või Lahtist.
Poliitiline koostöö lohiseb aga kaugel taga, probleemid tunduvad nüüd jätkuvat, kirjutab Helsingin Sanomat.
Numbrites mõõdetuna rääkisid Eesti valimised stabiilsest ja küpsest demokraatiast, kus valimisaktiivsus on vähemalt keskmine ja parteide toetused ei söösta kiiresti ning ettearvamatult.
Kohalike valimiste pealt ei saa otseselt ennustada järgmise aasta Euroopa Parlamendi ega märtsis 2015 toimuvate riigikogu valimiste tulemusi. Praegu oli hääleõigus ka Eestis elavatel Vene kodanikel ja kodakondsuseta inimestel. See asjaolu soosis Savisaart ja tagas tema erakonnale Tallinna häältest taas kord enamiku.
Savisaare ja Keskerakonna roll Eesti poliitikas on eriline ja kajastub ka probleemides Helsingi ning Tallinna ametlike suhete arendamises.
Ühelt poolt rahustab Savisaar poliitilist maastikku, kogudes venekeelsete elanike hääli üle Eesti.
Teiselt poolt süvendavad tema räige populism, jultunud võimukasutus ja väidetavad kulissidetagused suhted Venemaaga olukorda, kus teised keelduvad koostööst Keskerakonnaga.
Tallinnast on saanud Savisaare kindlus jätkuvas võimuvõitluses, mida ta peab väsimatult Eesti teiste parteide vastu.
Võitlus jätkub ka neljal järgneval aastal, Helsingi on üks kõrvalseisvatest kannatajatest.
Helsingi linnapea Jussi Pajunen kuulub Helsingi-Tallinna koostöö toetajate hulka ja kohtub Savisaarega mitu korda aastas.
Koostööprojekte on küll, kuid Helsingi peab olema ettevaatlik, et mitte sattuda Eesti sisepoliitikasse. Näiteks vastutab Tallinna sadama eest riigifirma, Tallinna linn aga sinna viivate teede eest. See selgitab ummikuid sadamas.
Poliitiline koostöö on pandud seisma, samas kui Helsingis ja Tallinnas hääletavad inimesed jalgadega tähelepanuväärse ühise majanduspiirkonna poolt.