/nginx/o/2013/10/23/2567586t1h4ed4.jpg)
Viimase nelja aasta jooksul on Amazonasest leitud üle 400 uue liigi, kelle hulgas on näiteks nurruvad ahvid, taimetoidulised piraajad ja sõjamaalingutega sisalikud.
Amazonasest leiti nelja aastaga üle 400 uue liigi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aastal alanud sadade teaduslike ekspeditsioonide käigus on leitud kokku 441 teadusele seni tundmatut liiki, nende seas 258 taimeliiki, 84 kala, 58 kahepaikset, 22 roomajat 18 lindu ja üks imetaja. Neile lisanduvad veel putukad ning teised selgrootud.
«Mida enam tedlased otsivad, seda enam nad leiavad,» kommenteeris Maailma eluslooduse fondi (WWF) Suurbritannia harus Brasiilia ja Amazonase projekte juhtiv Damian Fleming,
«Keskmiselt tehti viimase nelja aasta jooksul iga nädal kindlaks kaks uut liiki, mistõttu on selge, et Amazonas on jätkuvalt bioloogilise mitmekesisuse koha pealt üks maailma olulisimaid paiku,» kinnitas Fleming.
Paljud liigi võivad aga juba avastamisehetkel olla väljasuremisohus. Näiteks leiti ekspeditsioonidel pöidlaküüne suurune konn, kelle eluala Guajaanas ohustab tõsiselt kasvav turismitööstus. Ka taimetoidulise piraaja elukohti ähvardab inimtegevus – tammide rajamine ja kaevandamine on ohuks jõgedele.
Paljud hiljuti leitud looma- ja taimeliikidest elavad väga kindlates tingimustes piiratud aladel. Näiteks elab ladina keelset nime Apistogramma cinilabra kandev kala, kes on kohanenud väga väikese hapnikusisaldusega veega, vaid ühes Peruu järves. Taolised endeemilised liigid on keskkonnamuutustele eriti haavatavad.
Fleming kinnitab, et nii paljud imelised leiud rõhutavad veel kord vajadust kaitsta mitmekülgset, ent äärmiselt haavatavat Amazonast .