Tšehhis toimuvad täna ja homme ennetähtaegsed parlamendivalimised, kus soosikuks on vasakpoolne opositsioon.
Tšehhis algavad täna ennetähtaegsed valimised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšehhi parlament läks laiali augustis, leides, et erakorralised valimised on ainus viis poliitilisest kriisist jagu saada.
Kriis puhkes juunis paremtsentristliku peaministri Petr Nečase tagasiastumisega, mille järel president nimetas ametisse tehnokraatide valitsuse. Jiří Rusnoki valitsus kaotas aga augusti esimeses pooles usaldushääletuse ja astus tagasi. Valijate pahameelt on süvendanud kasinusmeetmed ja korruptsioon.
Pööre vasakule tehti juba jaanuaris, kui pärast kümmet aastat Vaclav Klausi valitsemist valiti presidendiks endine kommunist Miloz Zeman.
Palacky ülikooli poliitanalüütiku Pavel Saradini sõnul võidavad tõenäoliselt sotsiaaldemokraadid, ent kas nad astuvad koalitsiooni kommunistide või populistidega, pole veel selge ning stabiilset enamusvalitsust ei pruugigi moodustuda.
Tšehhis on tavaline, et valitseb koalitsioon, kellel puudub parlamendis selge ülekaal – poliitika on fragmenteerunud, väikeseid erakondi on palju ning parlamenti jõuab ka üksikkandidaate.
Sotsiaaldemokraatide esimees Bohuslav Sobotka on öelnud, et tema erakond võib ka üksi kommunistide toel vähemuses valitseda.
Paljud tšehhid aga ei soovi valitsust, kus vasakradikaalidel oleks nii kõrge positsioon. Kunstnik David Cerny demonstreeris oma arvamust sellest ka Prahas presidendilossi ette jõkke ulpima pandud hiiglaslikku lillat keskmist sõrme kujutava skulptuuriga. Oma seisukohta kommunistide võimule saamise osas näitasid ka kohalikud rokkbändid, korraldades Prahas ja Brnos kontserdisarja pealkirjaga «Me ei unusta kunagi».
Samas leidub neidki, kes on väsinud parempoolsete aastaid kestnud kasinuspoliitikast ja ootavad vasakpoolsemalt valitsuselt uusi tuuli.
Viimatised arvamusküsitlused annava 26 protsenti häältest opositsiooni kuuluvatele sotsiaaldemokraatidele, 18 protsenti kommunistidele ja 16.5 protsenti uuele populistlikule erakonnale ANO, mida juhib slovaki päritolu miljardär Andrej Babis.