Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser leidis Suurbritannia valimistest rääkides, et nn. kolmanda parteina parlamendivalimiste eel jõuliselt esile kerkinud liberaaldemokraadid sobiksid maailmavaateliselt kergemini koalitsioonipartneriks valitsevatele leiboristidele kui opositsioonilistele konservatiividele.
«Kui konservatiivid saavad parima tulemuse, aga enamusest jääb pisut puudu, siis nad ilmselt kalduvad eelistama vähemusvalitsust. Sel juhul korraldaks nad ilmselt võrdlemisi lühikese aja jooksul uued valimised, kus nad loodavad siis suuremat enamust saavutada,» kirjeldas Mikser Kuku raadio saates «Välismääraja» Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi parlamendivalimiste seisu.
«Kui leiboristid imekombel parima tulemuse saavad, aga mitte enamust, siis nad ilmselt kalduksid koalitsiooni kasuks liberaaldemokraatidega,» uskus Mikser.
«Analüütikud, kes kiidavad David Cameroni nooruslikku sarmi, rõhutavad, et ta ei ole siiski Tony Blair, mistõttu pole tema populaarsus päris võrreldav Blairi omaga 1997. aastal. Endine konservatiivide liider ja praegu varivalitsuse välisminister William Hague võib aga konservatiivide valimisvõidu korral tõusta Briti uueks välisministriks,» selgitas Mikser.
«Isikuomadused võivad rolli mängida, miks peaminister Gordon Brown pole eriti populaarne. Tony Blair on avalikkuse ees hea esineja, Brownil jääb kõvasti sinnapoole vajaka,» leidis Euroopa Liidu Eesti esinduse töötaja Erkki Bahovski.
«Browni eelkäija Tony Blair tuli tänu oma isikuomadustele, populaarsusele ja riigi heale majandusseisule Iraagi kriisist välja. Näiteks Hispaania valitsus kukkus koalitsiooni tõttu USAga, Blair aga võitis 2005. aasta valimised,» meenutas Bahovski.
«Oluline on, et kui leiboristidel läheb halvasti, siis võiks eeldada, et konservatiividel läheb hästi, aga ei lähe ju, hoopis liberaaldemokraatidel läheb,» tõdes Bahovski.
«Liberaaldemokraatidel ja Nick Cleggil on mugav mängida end välja tõelise kolmanda jõuna, uute lahenduste pakkujana, kuna mõlemad peakonkurendid on vaheldumisi kokku 30 viimast aastat võimul olnud,» tõdes Mikser, kuid rõhutas, et poliitilistes küsimustes on liberaalid samas järeleproovimata jõud.
«Konservatiive ja leiboriste ühendab see, et nad püüavad näidata liberaale kui «meest metsast», samas mõlemad pommitavad teda ka nn. «armastuskirjadega», et saada nende toetust kas hilisemale vähemusvalitsusele või koalitsioonipartnerina,» rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kadri Liik, lisades, et poliitilisi erimeelsusi on liberaaldemokraatidel mõlema jõuga.
«Maailmavaateliselt ja sotsiaal- ning majanduspoliitilistes küsimustes on leiboristid ja liberaaldemokraadid kindlasti üksteisele lähemal ning nende vahel on koalitsioon võimalik,» uskus Mikser.
«Suurbritannias oleks liiga suur raputus, kui valimistel 2. ja 3. koha saanud parteid valimisvõitja selja taga koalitsiooni moodustaks,» leidis ta. «Suurparteidel on hirm, et valimiste tulemusel võiks senised Briti valimissüsteemi alused kõikuma lüüa.»
«Liberaaldemokraatide toetusel võib olla oma hind ja üks asi, mida nemad tahaksid, oleks just majoritaarse valimissüsteemi muutmine,» nentis Liik.
Konservatiivid toetavad Bahovski sõnul jällegi senise valimissüsteemi kehtimajäämist.
Parlamendivalimised Suurbritannias toimuvad sel neljapäeval, 6. mail.