99 päeva pärast algavate Sotši taliolümpiamängude ehituse keskmes asuv Ahštõri küla Lõuna-Venemaal on ehitustööde tõttu tundmatuseni muutnud.
Olümpia neelas Vene küla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krasnodari krais asuvat Ahštõri külastanud Reutersi võttegrupi ajakirjanike sõnul on küla tänavad täis ehitusprügi- ja tolmu. Ka kurdavad elanikud, et pärast ehitustegevuse algust on nende kaevudest kadunud vesi ning vett saadakse kord nädalas täidetavatest tsisternidest.
«See tolm, prügi, müra – vaadake, nad rajasid kivimurru siit kõigest 400 meetri kaugusele,» kurtis üks külaelanik kohaliku poe juures. «Me ei saa öösiti magada, me peame välja kannatama seda tolmu ja prügi,» lisas elanik. «Ma ei tea, kuidas edasi elada. See on võimatu,» märkis teine külaelanik.
«Me ei tea, mida teha,» tunnistas külavanem Aleksandr Koropov uudisteagentuurile AP. «Me pöörduks Jumala poole palvekirjaga, aga meil pole tema aadressi. Ta on ainus, kellele me pole veel palvekirja esitanud.»
Uudisteagentuuri AP andmetel on Vene riigile kuuluv raudteeettevõte rajanud kohe asula külje alla ebaseadusliku prügila, kuhu visatakse oma jäätmed. Seda vaatamata sellele, et Vene võimud lubasid kõigi aegade puhtamaid olümpiamänge.
Väidetavalt Vene Raudteed küll trahviti, kuid prügilat kasutatakse edasi. Vene võimud on möönnud küll väiksemaid vigu, kuid kinnitanud, et olümpiarajatiste ja infrastruktuuri rajamine ei kahjusta kohalikku loodust ja elukeskkonda.
«Olukord Ahštõris on kontrolli all,» kinnitas olümpia eest vastutava Vene asepeaministri Dmitri Kozaki esindaja AP-le, lisades, et keskkonnainspektorid käisid külas ning ei täheldanud rikkumisi. «Ohtike jäätmete ladustamisel puuduvad õigusrikkumised,» märkis esindaja.
Kohalikud elanikud peavad ehitustegevust ja kaevandamist aga põhjuseks, miks on nende kaevudest kadunud vesi. «Me oleme alati sellest kaevust vett võtnud. See oli puhas joogivesi. Seal oli piisavalt vett ka aiamaa jaoks. Ja nüüd pole see enam kaev,» kurtis Ahštõri elanik Maria Lukjantšenko.
«Nad lubasid meile üht ja tegid teist. Nad ei teinud midagi. Siin pole jalakäijate ülekäiku, mistõttu ei saa lapsi üldse kooli viia. Kõik tehtu on inimeste vastu,» lisas Lukjatšenko.
«Meil olid seoses olümpiamängudega suured lootused. Me olime kõik väga õnnelikud ja uskkusime presidenti, kui ta ütles, et see (ehitustegevus - toim) ei mõjuta ühtegi küla,» märkis Koropov. «Aga nüüd võite ise veenduda, mis juhtus.»
Probleemid ei puuduta üksnes loodust. Näiteks kurdavad Ahštõri elanikud ka arstiabi puudumise üle.
«Meil pole siin enam arsti, mitte midagi,» kurtis 73-aastane külaelanik Nadežda Kuhhorenko. «Mul on peavalu. Hästi, ma ootan, millal peavalu möödub. Kuid kui ma jään halvatuks ega saa enam voodist välja? Mul pole enam kedagi, ma elan üksinda. See on väga raske,» lisas pisarais naine.