Gruusia valitsus võib kasutada Rootsi võrguseadmetootja Ericsson tehnoloogiat oma kodanike ebaseaduslikuks jälgimiseks, teatas ettevõte kolmapäeval.
Gruusia võib kasutada Ericssoni tehnoloogiat kodanike jälgimiseks
30. oktoober 2013, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ericsson müüs kurjategijate jälgimiseks müüdud tehnoloogiat koos võrguseadmetega Gruusia mobiilioperaatorile Geocell 2005. aastal, teatas firma uudisteagentuurile AFP.
«Tehnoloogia on mõeldud seaduslikuks jälgimiseks kuritegevusvastase võitluse raames, kuid (Gruusia) võimud kasutavad neid väidetavalt selleks mitte ette nähtud eesmärgil,» sõnas Ericssoni pressiesindaja Fredrik Hallstan.
Rootsi raadio oli varem teatanud, et Gruusia valitsus võib Ericssoni tehnoloogiat kasutada omaenda rahva järele nuhkimiseks.
Lool on veel täiendav Põhjala mõõde, sest Geocelli enamusaktsionäriks on Soome-Rootsi mobiilioperaator TeliaSonera.
Gruusia võimudel on olemas tehniline võimekus 21 000 mobiiltelefoni jälgimiseks, millest kolmandik on raadio andmeil seotud Geocelliga.
Oma kodanike sanktsioneerimata jälgimine on Gruusias «süstemaatiline praktika», seisab Euroopa Liidu eriesindaja Thomas Hammarbergi raportis.
«Võimalus teatavaks juurdepääsuks isikutevahelisele suhtlusele võib olla väga tähtis võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu,» kirjutas Hammarberg. «Kuid samas tähendab kuritarvituse oht, et kogu tegevus selles vallas vajab õiguslikku reguleeerimist ning demokraatlikku ja juriidilist kontrolli.»
TeliaSonera pressiesindaja Salomon Beckele ütles AFP-le, et Gruusia operaatorid on kohustatud võimaldama valitsusele juurdepääsu oma võrkudele.
«See (valitsus) jälgib võrke ning meil pole mingit aimu, mida nad kuulavad või millist teavet koguvad -- seda ei tea meie ega ükski teine operaator,» sõnas ta.
Geocelli tegevjuht Pasi Koistinen ütles Rootsi raadiole, et jälgimine on Gruusia seaduste järgi lubatud. "Ma pean seda vastuvõetamatuks ja sooviksin näha selle seaduse muutmist,» sõnas ta. «Kuid seni kuni jälgimist viiakse läbi vastavalt seadusele, tuleb meil selle riigi seadustest kinni pidada.»
Amnesty Internationali eestkõneleja Rootsis Elisabeth Löfgren ütles AFP-le, et firmadel on kohustus järgida inimõigusi ning väide nende tegevuse vastavusest seadusele on vilets vabandus.