Saksamaa lubab nüüdsest vanematel lapse soo määramata jätta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saksa lapsevanemad ei pea enam oma mõlema soo tunnustega lapse puhul kohe otsustama, kas tegemist on poisi või tüdrukuga.
Saksa lapsevanemad ei pea enam oma mõlema soo tunnustega lapse puhul kohe otsustama, kas tegemist on poisi või tüdrukuga. Foto: SCANPIX

Saksamaast saab esimene riik Euroopas, kes lubab mõlema soo tunnustega lapsi registreerida nn kolmanda soo esindajatena, kes ei ole ei nais- ega meessoost.
 

Vanematel lubatakse jätta sünnitunnistustel lapse soo kohta käiv lahter tühjaks, mistõttu tekkib kolmas ametlik kategooria «kindlaks tegemata sugu».

Seadusemuudatuse eesmärk on võtta vanematelt surve teha kiire otsus selle kohta, mis soo tunnused lastel alles jätta.

Ülemaailmselt on mõlema soo tunnuseid ühel inimesel 2000-st. Sellistel inimestel on korraga olemas nii meeste kui naiste kromosoome või suisa mõlema soo esindajate genitaalid.

Mõlemasoolise lapse vanemad seisavad sageli raske valiku ees, mis tuleb langetada väga lühikese aja jooksul, sest lapse sünni registreerimisel on vajalik kinnitada ka ta sugu.

Juhtumite puhul, kus lapsel on tõepoolest ka mõlema soo nähtavaid füüsilisi tunnuseid, võib sellele otsusele järgneda ka operatsioon.

Seadus võeti Saksamal vastu mitme õnnetu juhtumi ülevaatamise tõttu. Nimelt on kiirete otsuste tõttu opereeritud mitmeid mõlema soo genitaalidega inimesi, kes selle tulemusel on sunnitud elama kehades, mis nende tegelikule identiteedile ei vasta.

Saksa passides, kus praegu märgivad sugu vaid tähed M ja F, võib peagi näha ka mitmesoolist märkivat tähte X, kinnita siseministeerium.

Kuidas kolmanda soo lisandumine abielu ja partnerlust puudutavaid seadusi mõjutab, ei ole veel selge.

Praegused Saksamaa seadused defineerivad abielu mehe ja naise vahelise liiduna ning samasooliste partnerite jaoks on olemas tsiviilpartnerluse lepingud.

Tagasi üles