Viis Saudi Araabia autojuhtimiskeelule sarnast eksiarvamust

FEMENi meeleavaldus Saudi Araabia saatkonna ees Berliinis. Foto: SCANPIX

Avaldamaks toetust Saudi Araabia naiste nõudmisele saada autojuhtimisõigus, koostas uudisajakiri Time edetabeli erinevatest tobedustest, mida naiste kohta on arvatud teistes riikides ja teistel ajastutel.

1. Emakad lähevad suvaliselt liikvele.

Vanakreeka arst Hippokrates uskus, et kohalt paigast liikunud emakat võib süüdistada terves reas naisi kimbutavates hädades, alates ülemäärasest emotsionaalsusest ja lõpetades põlveprobleemidega. Hüsteeriana tuntud tõve sümptomid varieerusid sõltuvalt sellest, millisesse kehaosasse emakas parajasti liikunud oli.

Kapadookia Aretaios kirjeldas seda seisundit näiteks järgnevalt:

Üldiselt on emakas nagu loom loomas. Sestap, kui ta ootamatult satub ülespoole ja jääb ülespoole pikemaks ajaks, surub ta kokku siseelundid, naine tunneb lämbumist nagu epilepsias, kuid ilma krampideta. Et maks, diafragma, kopsud ja süda pressitakse kiiresti väiksele alale kokku, tunduvad olevat takistatud hingamine ja kõne.

2. Sandistatud ja katkised jalad on väga kuumad.

Rohkem kui kümme sajandit lasid miljonid hiina naised oma jalad murda ja sidemeisse siduda, et sobituda arvamusega, et tillukesed jalad on ilusad ja ihaldusväärne staatusesümbol. Jalgade sidumine keelati aastal 1912, kuid praktika jätkus põrandaalusena aastaid. Ühe viimase elusoleva seotud jalgadega naisega tehti intervjuu 2007. aastal Yunnani provintsis.

3. Lugemine põhjustab viljatust.

1873. aastal avaldas Harvardis tegutsenud arst Edward Clarke raamatu, milles väitis, et liiga palju lugevaid naisi võib ähvardada viljatus, nagu ka emaka ja munasarjade atrofeerumine. Murekoht oli vereringes – kui liiga palju mõelda, viib see vere kõik ajusse ja minema reproduktiivorganitest.

4. Autismi põhjustavad halvad emad.

Autismi tunnistas neuroloogiliseks seisundiks Johns Hopkinsi ülikooli psühhiaater Leo Kanner aastal 1943. Kasutades väikest uuringuvalimit osutas Kanner, et autistlikel lastel olid tavaliselt eemalolevad ja intellektuaalsed vanemad. Ta oletas, et seda seisundit põhjustavad eriti emad, kes ei ilmuta piisavat vanemlikku soojust.

5. Ameerika naised ei tahagi tegelikult hääletada.

20. sajandi alguses, kui ameeriklannad hääleõiguse eest võitlesid, seisis neile vastu Üleriigiline Naiste Valimisõiguse Vastane Liit.

Nad avaldasid ka pamfleti, kus muuseas väideti muuseas: «Sest 90 protsenti naistest kas ei taha seda või ei hooli sellest; sest see tähendab koostöö asemel naiste ja meeste võistlust; et osades osariikides oleks rohkem valimisõiguslikke naisi kui mehi, paneks see valitsuse seelikute taktikepi alla.»

Pamfletis oli muuseas ka majapidamisnõuandeid. Näiteks öeldi: «Te ei vaja valimissedelit, et puhastada oma kraanikausi tila.»