/nginx/o/2013/11/06/2603590t1hffc4.jpg)
Astronoomid leidsid, et iga viienda Päikese-sarnase tähe ümber meie 100 miljardi tähega galaktikas võib tiirelda potentsiaalselt inimeluks sobiv planeet.
Iga viienda tähe ümber tiirleb eluks sobivaid planeete
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA Kepleri kosmoseteleskoobiga kogutud vaatlusandmeid uurinud teadlased leidsid, et ühel viiendikul Päikese-sarnastest tähtedest võib eluks sobivas kauguses asuda Maa-suurune planeet. Eluks ja asustuseks kõlbulikuks peetakse tähe ümber asuvat ala, kus temperatuur on selline, et vesi püsiks seal asuva planeedi pinnal vedel.
Teadlased avaldasid vastavasisulise artikli ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
«See tähendab, et kui vaatate tuhandeid öötaevas säravaid tähti, asub lähim päikesesarnane täht eluks kõlbulikes tingimustes tiirleva Maa-suuruse planeediga tõenäoliselt vaid 12 valgusaasta kaugusel ning on palja silmaga täiesti nähtav. See on vaimustav,» kommenteeris uurimisgruppi juhtinud Erik Petigura California Berkley ülikoolist.
Petigura, Andrew Howard Hawai astronoomiaülikoolist ja California Berkley ülikooli astronoomiaprofessor Geoffrey Marcy kasutasid analüüsideks praeguseks töö lõpetanud Kepleri teleskoobi nelja aasta jooksul kogutud andmeid.
Howardi sõnul näitas nende uurimistöö, et Maa-sarnased planeedid on Linnutee galaktikas küllaltki tavalised.
NASA jaoks on teadmine, et igal viiendal tähel on üsna Maa-sarnane planeet, väga oluline, sest Kepleri tööd jätkavatel missioonidel püütakse planeetidest endist rohkem teada saada ning selleks vajaliku teleskoobi suurus sõltub sellest, kui kaugel uurimisalused planeedid asuvad. See, et sobilikud planeedid küllaltki lähedal asuvad, lihtsustab protsessi.
Sealjuures kinnitavad teadlased, et tegelikult ei saa pelgalt planeedi asukoha, suuruse ja orbiidi põhjal arvata, et tegu on eluks sobiliku paigaga. Olulised on mitmed muudki tegurid nagu näiteks planeedi atmosfääri paksus ja kas planeet sisaldab elusorganismidele vajalikku vedelat vett. Vedele vee hoidmiseks peab teadlaste hinnangul planeedil olema kivine pinnas. Möödunud nädalal avastas uurimisgrupp, kuhu kuulusid ka Howard ja Marcy, tõepoolest ühe Maa-suuruse planeedi meie kodukerale sarnase tiheduse ja võimalik et ka sarnase kivimite ja raua sisaldusega.
Howardi sõnul oli see kahjuks siiski liiga kuum, et olla koduks meile tuntud eluvormidele, ent see annab lootust ja kindlust, et leidub ka eluks sobilikke Maa-sarnaseid planeete.
Kepleri teleskoop startis 2009. aastal ning pildistas nelja aasta jooksul iga 30 minuti järel 150 000 tähte. Kogutud andmeid analüüsides leidsid NASA teadlased üle 3000 võimaliku planeedi, millest paljud on Maast oluliselt suuremad ning erinevatel põhjustel meile tuntud elu jaoks sobimatud.
Petigura, Howard ja Marcy keskendusid eelkõige meie Päikesele sarnanevatele 42 000 tähele ning avastasid 603 potentsiaalselt eluks kõlbulikku planeeti. Neist küll vaid 10 olid Maa-suurused ning asusid orbiidil, kus temperatuur on tõenäoliselt eluks sobilik. Analüüsid, milles võeti arvesse ka erinevate orbiitide tõttu potentsiaalselt märkamata jäänud tähed, kinnitasid, et umbes 22 protsendi Päikesele sarnanevatest tähtede ümber tiirleb eluks sobival orbiidil Maa-suurune planeet.
«Kepleri missiooni põhiline eesmärk oli vastata küsimusele: kui paljude meile nähtavate tähtede ümber on sobiliku temperatuuriga Maa-suuruseid planeete?» lisa Marcy. Praeguse ajani ei teadnud keegi, kui sageli võib meie galaktikas kohata potentsiaalselt asustatavaid planeete.