Ajakirjas The Lancet ilmus seni kõige esinduslikum ülemaailmne uurimus täiskasvanute suremuse kohta. Uurimuse kohaselt on erinevused suremuses riigiti väga suured ega ole viimase neljakümne aastaga vähenenud.
Erinevused täiskasvanute suremuses pole aastakümnetega kahanenud
5. mai 2010, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige halvem on olukord Svaasimaal ning kõige parem mõnevõrra üllatuslikult Küprosel. Svaasimaal sureb inimene enneaegselt üheksa korda suurema tõenäosusega kui Küprosel, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
Aafrika lõunaosas on olukord praegu võrreldav Rootsi vastavate näitajatega aastal 1751. Samuti näitas uurimus, et USA on pingereas palju kohti loovutanud ning asub naiste suremust arvestades kolmekümne neljandal ja meeste suremuse poolest neljakümne esimesel positsioonil.
Seega jääb USA maha suuremast osast Euroopast ning ka sellistest arenguriikidest nagu Tšiili, Tuneesia ja Albaania, paraku mitte küll Eestist.
Uurimuses võeti vaatluse alla suremus 15-59-aastaste vanuserühmas. Teadlased rõhutavad, et siiani on tähelepanu pööratud peamiselt laste suremuse vähendamisele ning saavutatud on ka märkimisväärset edu, kuid täiskasvanute suremuse vähendamist on eesmärgiks seatud märksa harvem.
Teadlased võtsid vaatluse alla 187 riigi näitajad, mis pärinevad ajavahemikust 1970-2010. Uuritud riikide hulgas oli ka Eesti koos kõigi oma naabritega. Täiskasvanute suremus erines riigiti väga suurelt. Parima tulemuse saavutasid meeste seas Island ja naiste seas Küpros.
Islandi tuhandest mehest sureb 15-59 aasta vanuselt keskmiselt 65 ehk 6,5 protsenti. Küprose naiste seas on vastav näitaja 38. Samas Svaasimaa meeste võrreldav näitaja on 765 ja Sambia naistel 606.
Aafrika lõunaosa kõrges suremuses mängib suurt rolli HIV epideemia. Alates 1990. aastate algusest halvenesid oluliselt ka Ida-Euroopa suremuse näitajad, nende hulgas ka Eestis, kuid viimastel aastatel on suremus siin hakanud vähenema.
Eesti vastavad näitajad on 2010. aasta seisuga uurimuse autorite andmetel naiste puhul 87 ja meeste puhul 253. Need arvud on paremad kui kõigil meie sarnase lähiminevikuga naabritel, kuid jäävad oluliselt alla Põhjamaade tasemele. Rootsi kohta käivad võrreldavad arvud on 44 ja 71.
Eesti paistab lisaks silma ka väga suure ebavõrdsusega meeste ja naiste suremuse osas. Ka üle maailma kehtib seaduspärasus, et naiste suremus on viimase neljakümne aasta jooksul vähenenud rohkem kui meeste oma, vastavalt 34 ja 19 protsenti.
Huvitav regionaalne trend on ka Lõuna-Aasia naiste olukorra oluline paranemine viimase 40 aasta jooksul. Tänaseks on India naiste suremus madalam kui USA meestel aastal 1997. Koha madala suremuse tabeli tipus ehk kümne parema hulgas on neljakümne aasta jooksul suutnud säilitada vaid kolm riiki - Rootsi, Norra ja Holland.