/nginx/o/2013/11/11/2614992t1h603e.jpg)
Rumeenia sõjavägi eirab lahingustressist tingitud häireid oma ridades, tõdeb täna avaldatud uuring.
Rumeenia keeldub tunnistamast sõdurite vaimseid probleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda olukorda iseloomustab dokumentaallugu Florin Jalaboi nimelisest sõdurist, kellel tekkis pärast Afganistanis teenimist lahingujärgne stressihäire. Ta üritas kolm korda enesetappu ja pidi lõpuks teenistusest lahkuma, sest ei suutnud endaga toime tulla. Sõjavägi aga ei tunnistanud, et tegu on kutsehaigusega, mistap nüüd peab mees toime tulema 517 lei ehk 128 euro suuruse kuupensioniga.
Rumeenia armee peapsühholoog Adrian Prisacaru teatas ajakirjanikele: «Ühelgi sõduril pole diagnoositud traumajärgset stressihäiret.»
Ameerika Psühhiaatrialiidu endise presidendi Paul Finki sõnul on see aga võimatu, et ühelgi sõduril lahingujärgset stressihäiret pole. USAs esines seda umbes 20 protsendil kõigist Iraagis ja Afganistanis teeninuist.
Alates 2001. aastast on Iraagis ja Afganistanis teeninud 30 000 Rumeenia sõdurit. Ka praegu on Afganistanis 1000 rumeenlast.
Rumeenia kohta raporti koostanute käsutuses olnud dokumentidest selgub, et traumajärgsele stressihäirele viitavaid sümptomeid sõdurite seas esineb, kuid ametlikult säärast diagnoosi siiski pandud pole. Raport tõdes, et kuna diagnoosi keeldutakse panemast, kardavad ka sõdurid stigmat, mis kaasneks, kui vaimseid häireid tunnistada.
Esimest korda tõmbas traumajärgne stressihäire tähelepanu 1980ndate USAs, kui arstid täheldasid tõsiseid vaimseid häireid Vietnami sõjast naasnute seas.