/nginx/o/2013/11/12/2615754t1h4234.jpg)
Nõukogude Liidu selja taga meisterdasid soomlased relvatehases huulepulki ja välgumihkleid.
NSVLi selja taga asuvas Soome relvatehases valmisid välgumihklid
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
12. november 2013, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümned tuhanded messingist huulepulga toorikud ja bensiiniga töötavad välgumihklid andsid Sako Oy soomlastest töölistele tööd ja leiba ka pärast Jätkusõda, vahendas yle.fi.
Tulirelvade ja padrunite valmistamise asemel toodeti seal Punase Risti egiidi all näiteks ka puukingade taldu.
Riikimäel Sako tehastes tehti enne Talvesõda relvasepatöid, nagu näiteks hooldati ja parandati sõdurite püsse. Kui Talvesõda 1939. aastal algas ja pärast järgnes sellele Jätkusõda, siis valmistati Sakos rindel kasutatud ja Tikkakoskil valminud kuulsa püstolkuulipilduja Suomi padrunid.
Sako Oy praegune tootearendusjuht Kari Kuparinen kinnitas, et tollal toodeti kokku 275 miljonit 9-millimeetrise püstolkuulipilduja padrunit.
Pärast sõdu tuli minna üle tsiviilotstarbeks mõeldud toodetele. Tuli mõelda välja ajutised tooted, mida saaks sõjatehases toota ja mis tooks töölistele leiva lauale.
Sako ehk Suojeluskuntain Ase- ja Konepaja Oy loodi 1921. aastal Pärast Jätkusõda sai selle omanikuks Punane Rist. «Huulepulkade messingist toorikud olid üks niisugune toode, mida sai valmistada padrunitehase hülsimasinatega. Meestele valmistati bensiiniga töötavate välgumihklite ümbriseid,» jutustas Kuparinen.
Toodanguraamatutest tuli ilmsiks, et näiteks 1950. aastal valmistati enam kui 20 000 välgumihklite ümbrist. «Huulepulkade toorikuid tehti ka kümneid tuhandeid, kuid täpseid koguseid pole teada,» lisas ta.
Ka relvad naasid toodete loetelusse päris kiiresti. Aastal 1946 tuli turule esimene vintpüss ja esimene oma padrun.
Pärast Punast Risti sai Sako tehase omanikuks Nokia Oy ja seda siis, kui võis olla kindel, et tehas ei lähe Nõukogude Liidu kätte. 1980ndate lõpus otsustasid Nokia ja Valmet oma relvatehased ühendada ja nii sündis Sako-Valmet. Toodangu osas toimus muudatus ja tänapäeval valmistatakse seal sport- ja jahipüsse. 2000. aasta alguses sai Sako omanikuks Itaalia perefirma Beretta Holding.