/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/05/02/359787t1h9cdf.jpg)
Suurbritanniat ootavad tõenäoliselt lähima aasta jooksul ees uued valimised, kuna neljapäeval toimunud üldvalimised andsid tulemuseks otsustusvõimetu parlamendi, kus ükski jõud ei saanud veenvat enamust.
«Välismääraja»: britte ootavad ilmselt ees uued valimised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Konservatiivide juht David Cameron on öelnud, et liberaaldemokraatidega ei taheta kompromisse teha euroliidule suurema võimu äraandmises, ka Euroopa valuutafondi ideed pole britid valmis «ostma»,» selgitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson Kuku raadio saates «Välismääraja».
«Riigieelarve puudujääk on 12 protsenti, riigis on palju erinevaid probleeme, mis ootavad lahendusi. Selline situatsioon väga kaua ei saa kesta brittide poliitilist ajalugu vaadates - erakorralised valimised on üsna tõenäolised,» nentis ta.
«On kolm suurt teemat, kus konservatiividel ja liberaalidel on raske kokku leppida - need on Euroopa Liidu poliitika, kaitsepoliitika ja suhtumine immigratsioonipoliitikasse. Tulumaksuvabastus väiksema sissetulekuga inimestele, riigieelarve kärped ja koolireform on teemad, kus tooridel ja liberaalidel on lihtne jõuda ühisele seisukohale,» rääkis Keit Kasemets riigikantseleist.
«Kas valimissüsteemi on võimalik muuta, on liberaaldemokraatide jaoks olulisem küsimus, sest kuigi nad said läbi aegade parima tulemuse absoluutarvudes, kaotasid nad võrreldes eelmise parlamendikoosseisuga kohti,» ütles Kasemets.
«Gordon Brown on välja öelnud, et valimissüsteemi muutmiseks on leiboristid valmis referendumi korraldama, David Cameron on lubanud reserveeritumalt komisjoni moodustada, mis hakkab kogu valimissüsteemi reformimise küsimusega tegelema,» tõdes Kasemets.
«Samas leiboristidega koalitsiooni minek on raskem, kuna nad siiski kaotasid valimised ja toorid võitsid. Esmalt siiski kaalukeeleks olevad liberaalid räägivad läbi tooridega. Aga koalitsiooni ilmselt ei pruugi tooride ja liberaalide vahel tekkida, lihtsalt liberaaldemokraadid toetavad teatud küsimustes konservatiivide vähemusvalitsust ja umbes aasta jooksul võib uusi valimisi,» selgitas Kasemets võimalikke arenguid.
«Oluline on, et kes tõuseb nüüd peaministriks, siis see isik saab enda valitud ajahetkel ka uued valimised välja kuulutada,» rõhutas Mihkelson.
Neljapäeval Suurbritannias toimunud parlamendivalimistel sai valitsev Tööpartei kaotuse osaliseks, kuid opositsioonilised konservatiivid ei suutnud võita parlamendis absoluutset häälteenamust, ka kaalukeeleks peetavate liberaaldemokraatide tulemus oli oodatust kesisem.