/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/11/21/2636668t1h0953.jpg)
Soome Joensuu ülikooli uurijad leidsid, et eesti ja vene lapsevanemad lähenevad laste keeleõppele ja päritolukultuuri säilitamisele vägagi erinevalt - vene keelt kõnelevad vanemad panevad juurtele eestlastest hoopis enam rõhku.
Uuring: Soomes elavad venelased peavad emakeelt olulisemaks kui eestlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks peavad vene keelt kõnelevad vanemad eestikeelsetest palju olulisemaks, et lapsed õpiksid ära nende endi emakeele. Tegu ei ole küll uurimuse põhisisu, vaid kogutud infoga kaasnenud leiuga. Ida-Soome ülikooli professori Laura Assmuthi juhitav uurimus on esimene omasugune, mis keskendub välismaale elama kolinud lastele ja nende võõrsil elamisega kaasnevatele tundmustele.
Soomes elab kümneid tuhandeid eesti- ja venekeelseid perekondi isade ja emadega, kes on ajutiseks, määramatuks ajaks või alaliselt sinna elama ja tööle tulnud. Mitmetes sellistes peredes veedavad lapsed osa aastast – vähemalt suvevaheaja - oma vanemate kodumaal.
Sotsiaalantropoloog Assmuth ja tema Joensuu ülikoolis tegutsev meeskond uurivad perekondadega vesteldes ja koolilaste igapäevaelu jälgides, kuidas mõjutab migratsioon lapsi.
«Vene kultuuri säilitamist peetakse väga tähtsaks. Vanemad tahavad, et nende lapsed õpiksid korralikult keelt ja teaksid Vene kultuuri saavutustest. Meie näeme seda väga positiivsena- kui neil on tugev keeleline ja kultuuriline identiteet, integreeruvad nad ka paremini Soome ühiskonda,» rääkis Assmuth. Eesti keelt kõnelevad Soomes elavad pered lähenevad tema sõnul hoopis teisiti.
Teadlased kavatsevad hiljem uurida ka seda, kas Eesti venekeelsel vähemusel on sarnane lähenemine.
«Eesti peredes näeb teatud määral soovi ja vajadust sulanduda Soome ühiskonda ning teha seda võimalikult kiiresti ja põhjalikult. Võib-olla arvavad nad, et see on võimalik tänu keelelistele sarnasustele. Vanemad võivad panna Soome keele õppimisele hoopis enam rõhku kui emakeele säilitamisele,» tutvustas Assmuth uuringu tulemusi.
Teadlased avaldasid muret, et laste emakeel võib sedasi väga algeliseks jääda. «See ei loo neile tulevikus selliseid võimalusi nagu on neil, kes orienteeruvad kahes keeles ja kultuuris,» rääkis uurimisgrupi juht.
Sotsioloog juhtis tähelepanu ka asjaolule, et laste nägemus oma identiteedist võib vanematele sageli üllatusena tulla.