Prantsusmaa: ÜRO väed peavad minema Kesk-Aafrika vabariiki genotsiidi ära hoidma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paljud Kesk-Aafrika vabariigi elanikud on sunnitud vägivalla tõttu kodudest lahkuma.
Paljud Kesk-Aafrika vabariigi elanikud on sunnitud vägivalla tõttu kodudest lahkuma. Foto: SCANPIX


Prantsusmaa hoiatas täna, et Kesk-Aafrika vabariik on genotsiidi äärel ning nõudis maailmalt kiiret tegutsemist. ÜRO kaalub võimuvõitlustest räsitud riiki tuhandete rahuvalvajate saatmist.

«See on täielik segadus,» rääkis Prantsusmaa telekanalile France 2 välisminister Laurent Fabius, lisades, et ÜRO kaalub Aafrika ja Prantsuse vägedele sekkumisloa andmist, edastas uudisteagentuur AFP.


«Viie miljoni elaniku kohta on seitse kirurgi, imikute suremus on mõnes piirkonnas 25 protsenti ning 1,5 miljonil inimesel ei ole mitte midagi, isegi mitte toitu, seal on relvastatud gängid, bandiidid jne,» kõneles ta.

Märtsis võimu haaranud mässulisi süüdistatakse tsiviilisikute ründamises, vägistamistes ja tapmistes ning lapssõdurite värbamises.

Fabius rõhutas vajadust kiireks tegutsemiseks ning kinnitas, et mures on ka kõik riigi naabrid. KAVis toimuvad rikkumised on hukka mõistnud ka Prantsusmaa president Francois Hollande.

ÜRO Julgeolekunõukogu kavatseb sekkumise lubamise üle hääletada detsembris.
KAV on endine Prantsuse koloonia, kus leidub palju mineraale, ent riik ja selle 4,5 miljonit elanikku on sellegipoolest äärmiselt vaesed.

Märtsis korraldas Seleka mässulisterühmitus KAVis riigipöörde, misjärel senine president Francois Bozize põgenes riigist. Suurema osa üle riigist puudub president Mochel Djotodia vahevalitsusel kontroll ning kuigi mässulised saadeti ametlikult laiali ning paljud võitlejad värvati riigi armeesse, on seal sagenenud vägivaldsed kokkupõrked.

Djotodia on kristlaste enamusega riigi esimene moslemist president ning paljud viimastest rohkete surnutega lõppenud kokkupõrgetest on puhkenud just nimelt religioossete konfliktide pinnalt.

Kõige vägivaldsem on olukord riigi loodeosas, kus rünnakute tõttu on moodustunud ka mitu uut võitlejaterühmitust.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon rõhutas Julgeolekunõukogule, et relvastatud rühmituste tegevuse tulemusel on kristlaste ja moslemite kogukonnad üksteise vastu üles ärritatud ning seetõttu on olukorra veelgi hullemaks muutumise ära hoidmiseks vajalik rahuvalvajate sekkumine. Peasekretäri sõnul võiks kriisikoldesse saata kuni 9000 sõdurit.


USA sõnul on KAVi olukord genotsiidieelne.

Riigi stabiliseerimisega tegeleb piirkondlik sõjaväeüksus MISCA, ent selle koosseisu kuulub planeeritud 3600 sõduri asemel ainult 2500 ning nende efektiivset tegutsemist takistab väljaõppe, relvastuse ja raha puudumine. Detsembris peaks MISCA juhtimise üle võtma Aafrika Liit.

Suurem osa MISCA sõdureid on pärit naaberriikidest Tšaadist, Kamerunist ja Gabonist (igaühest 500), Ekvatoriaal-Guineast saadeti vaid 200 võitlejat.

Tagasi üles