/nginx/o/2013/11/22/2639138t1h93a0.jpg)
Kataris nõudis MERS-viirus neljanda ohvri – 48-aastase mehe, kel oli terviseprobleeme juba enne sellesse viirusse nakatumist.
MERS nõudis Kataris neljanda elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See oli teine MERSi-surm Kataris ühe nädala jooksul. Teisipäeval suri üks 61-aastane mees. Kaks eelmist Kataris MERSi surnut heitsid hinge septembri alguses. Lisaks suri üks Katarist pärit mees samasse haigusse juuni lõpus ühes Londoni haiglas.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel on laboratooriumis kinnitust leidnud 155 MERSi juhtumit. 64 neist on lõppenud surmaga. Enamik MERSi surnutest elas Saudi Araabias.
Vaktsiini koroonaviiruste perre kuuluvale MERSile siiani leitud pole. Haigust peetakse tapvamaks kui talle väga sarnast SARSi, mis möllas Aasia riikides 2003. aastal. SARSi nakatus 8273 inimest, kellest üheksa protsenti suri.
Nii MERS kui SARS põhjustavad kopsupõletikku, palavikku, köhimist ja hingamisraskusi. Erinevalt SARSist kaasneb MERSiga ka kiirelt tekkiv neerupuudulikkus.
Augustis viitas üks uurimisrühm, et viiruse peremeesorganismiks võib olla kaamel. 11. novembril teatas Saudi Araabia valitsus, et ühelt kaamelilt leiti seda viirust.