Punane Poolkuu nimetas doonorverest HIVi nakatumist teaduse veaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: EPA

Punase Risti Türgi haru ehk Türgi Punane Poolkuu ehk Kızılay süüdistab vereülekandest HIVi saanud ja viiruse tagajärjel hinge heitnud kahe lapse isa surmas teaduse puudujääke.


«Meditsiinis nimetatakse selliseid vahejuhtumeid tõsiseks ja soovimatuks asjaolude kokkusattumiseks. Siin ei ole küsimus institutsiooni töötaja veas, saab rääkida vaid «teaduse veast»,» väitsid Kızılay advokaadid esimesel kohtuistungil, kus neid süüdistati Ahmet Emin Bilgini surma põhjustamises.

Punase Poolkuu esindajate sõnul ei saa hoolimata kõigist ettevaatusabinõudes kõiki ebasoovitavaid juhtumeid vältida.

Bilgin suri 2011. aastal, pärast seda, kui talle kanti üle HI-viirusega nakatunu verd. 52-aastane kahe lapse isale siirdati Istanbuli haiglas tema ema neer.

Neli kuud pärast operatsiooni läks mehe seisund halvemaks ja ta toodi tagasi samasse haiglasse, kus avastati, et patsient oli HIVi saanud. Vaid kolm päeva pärast seda diagnoosi Bilgin suri. Türgi tervishoiuministeeriumi uurimine näitas, et viiruse sai ta neeruoperatsiooni ajal tehtud vereülekandest. Doonorverd sai haigla aga Kızılaylt.

Surnud mehe abikaasa Satu Bilgin andis tervishoiuministeeriumi ja Punase Poolkuu kohtusse ning nõuab neilt 1,1 miljonit Türgi liiri hüvitist. Ka haigla võib saada süüdistuse, praegu koguvad prokurörid selleks asitõendeid.

Nii haigla kui ministeerium leiavad, et süüdi on Kızılay, kes vastutab doonorite ja vere kontrollimise eest.

Kızılay aga eitab süüd, väites, et probleem oli konkreetses doonoris. «Institutsioon ei vastuta doonori valede eest ankeedis,» leidis kaitse-advokaat. «Veredoonori ankeedis esitatakse põhjalikult küsimusi verega üle kanduda võivate haiguste ja võimalike riskide kohta.»

Pere advokaadi Sema Kılıçi sõnul muutis HIV niigi isa kaotust üle elava perekonna kannatused veelgi suuremaks. «Satu Bilgin kartis tõsiselt, et on samuti HIVi nakatunud. Tema lapsed said seda hirmu kõige rohkem tunda,» kirjeldas advokaat. «Pärast seda, kui juhtunust kirjutati ajakirjanduses, jäeti see pere ühiskonnast kõrvale.»
 

Tagasi üles