Saksa partei laseks kriisiriikidel minna

Kreeka protestija plakat võrdleb Saksa kantslerit Angela Merkelit Adolf Hitleriga. Alexander Gaulandi sõnul tõestab kreeklaste viha sakslaste vastu, et euro Euroopat ei ühenda. Foto: AP/Scanpix

Uus Saksa erakond leiab, et riigid, kes ei soovi enam eurot, peaksid ühisrahast loobuma.
 

Vaja on värsket õhku,» ütleb Alex­ander Gauland. Ta on jaki seljast võtnud, kuid see ei päästa teda Berliinis valitsevast kõrvetavast palavusest – avatud akendest õhkuv kuumus on kõike muud kui värskendav. Gauland ei räägi aga ilmast, vaid kirjeldab Saksa poliitikat, kus tema sõnul kõik parlamendierakonnad järgivad lihtsalt «Merkeli kurssi».

«Poliitikud ei hooli rahva tahtest. Nad teevad, mida tahavad,» ütleb Gauland, üks erakonna Alternatiiv Saksamaa Jaoks (AfD) eestkõneleja. Gaulandi sõnul on erakonna eesmärk juurutada Saksamaal Šveitsi mudelit. «Rohkem otsedemokraatiat ja rahvahääletusi,» lubab ta.

Kriitikud nimetavad värske õhu puudumist aga uue erakonna nõrkuseks, nende sõnul on selle liikmed kinni minevikus, nende ideed aga ohtlik nostalgia ja hüpe minevikku. Gaulandi sõnul pole see tõsi, kuid ta on 72-aastane ning temaga samasse vanusegruppi kuulub enamik partei umbes 15 000 liikmest.

Gauland oli Angela Merkeli erakonnakaaslane, kuuludes enam kui 50 aastat kristlike demokraatide ridadesse. «Merkeli peamine nõrkus on, et ta ei defineeri, mida ta teeb,» põhjendab Gauland erakonnast lahkumist. «Pole selge, mida proua Merkel tegelikult tahab. Mis on meie huvid? Millega oleme valmis nõustuma ja millega mitte?»

Kõigest mõne kuu eest ei teadnud Gauland veel, et ta võib valimistel kandideerida. Kuid siis osales ta üritusel, millest sai algus uue erakonna loomisele. «Oodatud 200 asemel tuli sinna 2000 inimest. Ja siis me otsustasime, et peaksime looma erakonna,» kirjeldab Gauland.

Huvi tänavu aprillis toimunud asutamiskonverentsi vastu oli samuti suur. Veelgi enam üllatasid arvamusuuringute tulemused, mille järgi kavatses ligi veerand sakslastest anda hääle äsja loodud erakonnale. Praeguseks on AfD toetus aga vähenenud 3,4 protsendini. See tähendab, et erakond ei pruugi ületada viieprotsendilist valimiskünnist.

Saksamaal tuntakse AfDd eurovastase erakonnana, kes soovib eurost loobuda ja võtta uuesti kasutusele Saksa marga. «Seda on meile omistatud, kuid see pole tõsi,» ütleb Gauland, kelle sõnul pole erakonna eesmärk «kedagi eurotsoonist välja lüüa». «Me hindaks, kui riigid, kes ei soovi enam eurot ja on eurotsoonis konkurentsivõimetud, ühisrahast loobuksid. Teised, kes tahavad ja suudavad euroga tegutseda, võivad jääda.»

Gauland ei usu, et näiteks Kreeka suudaks vaatamata ükskõik kui suurtele jõupingutustele olla eurotsooni jäädes konkurentsivõimeline. Kuid Gaulandi sõnul peavad kreeklased ise otsustama. «Me peame looma mehhanismi, süsteemse võimaluse eurotsoonist lahkuda. Te ütleksite, et keegi ei tee seda vabatahtlikult? Aga mina ütlen, et nad teeksid seda.»

Tema sõnul tuleb eurotsooni kriisiriikide jaoks rahakraanid kinni keerata. «Kui raha enam sisse ei tule, muudaksid nad oma poliitikat ja küsiksid: «Võib-olla suudame oma valuutaga paremini elada?»»

Gaulandi sõnul ei taha AfD, et Saksa maksumaksjad toetaksid poliitikat, mis ei muuda kriisiriikide elanike olukorda paremaks, vaid vastupidi. «Kui ma vaatan Hispaania ja Kreeka tohutuid töötusnäitajaid, siis mõistan hästi inimesi, kes ütlevad: «Me ei taha kasinuspoliitikat, vaid me teeme seda, sest Merkel nõuab.» Kuid Merkel peab seda nõudma euro ellujäämise nimel,» ütleb Gauland, kes nimetab seda absurdseks.

Gaulandi arvates peaks igal riigil olema õigus ise otsustada kasinusmeetmete vastu võtmise üle. «Kui nad ei taha, las nad kulutavad säästmise asemel,» lisab ta.

«Me oleme Euroopas jälle vihatud. Kreekas, Hispaanias ja Itaalias kujutatakse Merkelit natsimundris või Hitleri vuntsidega. See tõestab, et väide, nagu ühendaks euro Euroopat, on vale. See lõhestab seda veelgi.»