K, 5.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Buddha sünnikohast leiti maailma vanim budistlik pühamu

Lisatud foto väljakaevamistelt!
AP/PM
Buddha sünnikohast leiti maailma vanim budistlik pühamu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Varem peeti maailma vanimateks budistlikeks mälestusmärkideks kuningas Ašoka sambaid. Fotol olev ei kanna küll ühtegi budistlikku raidkirja, ent pärineb sellegipoolest 3. sajandist eKr.
Varem peeti maailma vanimateks budistlikeks mälestusmärkideks kuningas Ašoka sambaid. Fotol olev ei kanna küll ühtegi budistlikku raidkirja, ent pärineb sellegipoolest 3. sajandist eKr. Foto: Wikipedia

Nepali arheoloogid teatasid, et kaevasid riigi põhjaosas välja osaliselt säilinud puitehitise 6. sajandist e. Kr, mis võib olla maailma vanim budistlik pühamu.
 


Nepali teadlane Kosh Prasad Acharya, kes teeb koostööd Suurbritannia Durhami ülikooliga, teatas täna, et puitstruktuur leiti Lumbini külas asuva Mayadevi templi seest. Selles paigas sündis pärimuse järgi 6. sajandil eKr ka  budismi rajaja Buddha Šākjamuni, keda tunti ka nime all Siddhārtha Gautama.


Paistab, et pühamus asus ka puu, mis rõõmustab budiste, sest pärimuse kohaselt sünnitas Gautama Buddha ema puuoksast kinni hoides.

Puitkonstruktsiooni testiti radioaktiivse süsiniku ja luminestsentsmeetoditel ning mõlemad andsid sama tulemuse.

Meeskond on väljakaevamispaigas töötanud juba kolm aastat.

Enne uut avastust peeti vanimaks budistlikuks mälestiseks kolmandast sajandist eKr pärinevaid raidkirjadega sambaid, mille lasi rajada India Magadha riigi valitseja Ašoka.


«See leid annab kinnitust Gautama Buddha elu kohta ning on oluline uudis miljonitele budistidele maailmas,» rääkis Acharya ajakirjanikele.

«Tema elust teataks väga vähe, kui välja arvata mõned tekstilised allikad ning suuline pärimus,» lisas Durhami ülikooli arheoloog Robin Coningham. Nüüd on aga teada, et tõepoolest asus arvatavas Buddha sünnipaigas ehitis juba 6. sajandil eKr.

Igal aastal külastavad Katmandust 280 kilomeetrit edelas asuvat Lumbinit kümned tuhanded budistid, kes usuvad, et prints Siddhārtha jättis oma pere ja kuningriigi ning jõudis valgustuseni pärast mediteerimist Nepali ja India džunglites.

Märksõnad
Tagasi üles