/nginx/o/2013/11/26/2649234t1hf997.jpg)
Šotimaa esimene minister Alex Salmond avalikustas täna detailse plaani, kuidas toimiks iseseisev Šotimaa. Ajalooline rahvahääletus, kus otsustatakse, kas jätkatakse Ühendkuningriigi osana või iseseisva riigina, toimub 2014. aasta septembris.
Šotimaa avalikustas plaani, kuidas kavatsetakse iseseisva riigina hakkama saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Šotimaa tulevik on nüüd Šotimaa kätes,» ütles Salmond 670-leheküljelist valgeks paberiks nimetatud dokumenti tutvustades. «Seda ei otsusta mina, meie oponendid ega ajakirjandus. Seda otsustab rahvas.»
Dokument esitab esmakordselt detailse plaani rahanduse, maksude, sotsiaalhoolekande ja teiste iseseisva Šotimaa ees seisvate probleemide kohta.
Šoti Rahvuspartei juht Salmond ütles, et tahab rajada jõukama ja õiglasema riigi. Ta lisas aga, et tegeleda tuleb ka Ühendkuningriigilt päranduseks saadud võlgadega. Salmondi sõnul toetavad järgmised 50 aastat majandust Šotimaa suured nafta- ja maagaasivarud, kuid pärast seda tuleb asuda vaatama taastuvate energiaallikate poole.
Briti valitsus teeb aktiivselt tööd 'EI' kampaaniaga. Arvamusuuringute tulemused näitavad, et umbes kolmandik Šotimaa valijatest pooldab praegu lahkulöömist ülejäänud Ühendkuningriigist.
Inglismaa ja Šotimaa ühendati poliitiliselt 1707. aastal. Šotimaal on juba praegu märkimisväärne autonoomia.
Mõned dokumendis esitatud ideed:
Šotimaa kasutaks rahaühikuna edasi naela, kuigi London on kinnitanud, et see ei pruugi võimalik olla.
Šotimaa nõuaks endale suure osa Põhjamere gaasi- ja naftavarudest saadavatest tuludest – 90 protsenti neist asub Šotimaa vetes.
Inglise pank jääks Šotimaa keskpangaks ning Šotimaa võtaks enda kanda osa Suurbritannia riigivõlast.
Tulumaksu alandataks kolm protsenti. Miinimumpalk tõuseks korrelatsioonis inflatsiooniga.
Iseseisval Šotimaal ei asuks enam tuumaallveelaevade baasi. Kõik tuumarelvad viiaks Šotimaa pinnalt minema.
Šotimaal oleks oma kaitsevägi ja luureagentuurid.
Šotimaa jääks NATO ka Euroopa Liidu liikmeks ning avaks üle maailma ligi 90 saatkonda ja konsulaati.
Kuninganna Elizabeth II jääks Šotimaa monarhiks ning seda kinnitaks ka uus põhiseadus.
Iga kolme- ja nelja-aastase lapse kohta oleks võimalik saada 30 tundi tasuta lapsehoiuteenust nädalas.
BBC asemel loodaks uus Šotimaa rahvusringhääling.