Putin tahab ajalooõpikutest «vasturääkivused» eemaldada

Vladimir Putin Foto: SCANPIX

Venemaa president Vladimir Putin on hakanud huvi tundma Vene koolilaste ajalooõpikutes leiduva vastu.

President soovib, et lastel oleksid õpikud, milles ei oleks «vasturääkivusi ega mitmeti tõlgendamise võimalusi», kirjutab Reuters.

Putin kutsus kokku ajaloolastest ekspertrühma, mis pani kokku soovitused, mida võiks õpikutesse panna.

Selle ettevõtmise kriitikute arvates on tegemist Putini järjekordse propagandatrikiga.

Ajaloolaste soovituste kohaselt võidakse uutes õpikutes kajastada rohkem Putini tegevust ning mida positiivset on ta valitsemise ajal aset leidnud.

Putini vastased protestid aga võidakse ajalooõpikutest välja jätta. Samuti ka Putini vastase, ärimees Mihhail Hodorkovski üle peetud kohtuprotsess ning tema vangistamine.

«Tegemist on poliitilise «korrektuuriga», mille eesmärgiks on näidata Venemaa praeguste juhtide tegevust võimalikult positiivses valguses,» kritiseeris ajaloolane ja opositsiooni esindaja Vladimir Rõzkov.

Kui ajaloolaste soovitused läbi lähevad, siis saavad õpilased uued ajalooõpikud juba järgmise aasta sügisel.

Poliitikavaatlejate arvates on ajalookäsitluse muutmise põhjuseks ka asjaolu, et Putin ei ole venelaste seas enam nii populaarne kui varem.

«Õpikute sisu muutmisel on seos poliitilise olukorraga, sest Putini positsioon juhina on esmakordselt kahtluse alla seatud. See on siiski vaid osa pikaajalisest ja laiemast protsessist,» nentisid asjatundjad.

USA Arizona ülikooli ajaloolane Mark Von Hagen arvab, et Putini projekti tõttu muutub ajalugu üksluisemaks.

 «Venemaal võidakse jõuda tagasi vana arvamuse juurde, et riik vajab autoritaarseid juhte ning vaid ühte religiooni ja kultuuri,» selgitas Von Hagen.

Venemaa ajaloo asjatundjad ei ole siiski Putini kontrolli all.  Projekti on kaasatud ka ajaloolasi, kes püüavad anda juhtunust neutraalselt pilti.

Ajaloolaste komitee liige Andrei Petrov sõnas, et Putinit või Venemaa ajalugu ei käsitleta kriitikata.

«Meie komitee ei jõudnud kõiges kokkuleppele ning see ei ole ka võimalik, kuna vaatenurki on palju. Samas vajab Venemaa midagi uut ja ühendavat. Ajalooraamatud ja –õpikud võivad anda selle ühtsuse,» selgitas Petrov.