/nginx/o/2013/11/28/2653336t1hbc23.jpg)
Prantsuse siseminister Manuel Valls paistis täna pisut pehmendavat oma valulisi reaktsioone tekitanud väidet, et mustlased ei soovi integreeruda, märkides, et mõned neist võivad Prantsuse ühiskonda sobituda.
Valls tunnistas mõnede mustlaste integreerumisvõimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valls märkis raadiojaamale France Inter, et loomulikult leidub mustlasperesid, kellel on tõesti plaan Prantsusmaal integreeruda. «Samuti on palju peresid, kellel selliseid plaane pole,» lisas ta.
Kuigi Prantsusmaa on aastate jooksul korduvalt tuhandeid mustlasi tagasi nende sünniriikidesse Bulgaariasse ja Rumeeniase toimetanud ning mitu loata tekkinud mustlaslaagrit lammutanud, pole sealne mustlaste arv langenud. Neid on jätkuvalt hinnanguliselt 20 000.
Vastavalt ELis kehtivatele reeglitele on kõigil liikmesmaade kodanikel õigus vabalt teises liikmesriigis elada kuni kolm kuud. Pärast seda edasi samasse riiki jäämiseks peavad nad tõestama, et pole põhjendamatuks koormaks asukohamaa sotsiaalsüsteemile.
Valls vihastas paljusid septembrikuise märkusega, et mustlased, kes Prantsusmaal tööd ei tee, tuleks tagasi piiridele viia, ning nimetas nende elustiili prantslaste omast äärmiselt erinevaks. Pahameelt Barcelonas sündinud hispaania immigrantide pojast Vallsi suhtes ilmutasid nii inimõiguslased, Euroopa Komisjon kui ka tema kolleegid Prantsuse sotside valitsusest.