/nginx/o/2013/11/28/2653884t1hcfd6.jpg)
Teatud suured rohusööjad – nagu näiteks elevandid, ninasarvikud ja kaamelid – kogunevad ühte kohta mitte ainult siis, kui nad söövad, vaid ka roojama.
Juba dinosaurused käisid «ühiskäimlas»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grupiroojamisel on mitmeid olulisi funktsioone, leidis Lucas Fiorelli juhitud Argentina teadlasterühm. Üks neist on hügieen, et takistada uute parasiitide ilmumist, ning teine turvalisus, et pidada koos vahti võimalike lähenevate kiskjate üle.
Nagu see teadlasterühm ajakirjas Nature Scientific Reports kirjutab, on «ühiskäimla» pidamine loomade seas pärit aga isegi varasemast perioodist kui imetajate teke.
Nad uurisid üht loomade «ühiskäimlat» Loode-Argentinas, mil vanust 240 miljonit aastat ja kus leidus vähemalt 30 000 junnijäänust. Selgub, et juba varajased rohusööjad dinosaurused käisid ühte kohta roojamas.