/nginx/o/2013/12/03/2663104t1h0b4c.jpg)
Ukraina opositsioon üritab teisipäeva hommikul avaldada parlamendis umbusaldust peaminister Mõkola Azarovi valitsuskabinetile, mis seisab silmitsi viimase aja suurimate meeleavaldustega.
Ukraina opositsioon üritab peaministrile umbusaldust avaldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protestid pealinnas Kiievis, läänepoolses Lvivis ja mujal vallandas president Viktor Janukovõtši 21. novembri otsus loobuda viimasel hetkel leppest Euroopa Liiduga, mida valitsus põhjendas vajadusega taastada kaubandussuhted Venemaaga. Olukorda pingestas nädalavahetusel rahumeelsete demonstrantide jõuga laialiajamine.
Protestiks miilitsa vägivalla vastu on tagasi astunud vähemalt kolm valitseva Regioonide Partei parlamendiliiget. Opositsioonil on peaminister Azarovi umbusaldamiseks vaja 450-kohalises ülemraadas 226 saadiku toetust, kuid kontrollib praegu umbes 170 parlamendikohta.
Opositsioonierakonna UDAR juht Vitali Klõtško ütles esmaspäeval, et kujunenud poliitilisest kriisist väljumiseks on vaja ümber korraldada kogu Ukraina võimusüsteem.
«Oleme veendunud, et vajalik on riigi täielik «taaskäivitamine», vastasel juhul leitakse süüdiolevad isikud ja ülejäänud ütleksid, et nemad ei ole milleski süüdi. Ukrainas on vahetunud valitsused ja ministrid, kuid olukord püsib muutumatuna. Me peame muutma süsteemi. Me ei saa vähemaga leppida,» sõnas poksimaailmameister Klõtško ajakirjanikele.
Opositsioonierakonna Batkivštšina parlamendifraktsiooni juhi Arseni Jatsenjuki sõnul tuleb enne uue valitsuse moodustamist korraldada ennetähtaegsed presidendivalimised.
Pinged lahvatasid laupäeva varahommikul, kui miilitsa eriüksus ajas Kiievi keskväljakul jõuga laiali sinna ööseks laagrisesse jäänud sajad demonstrandid.
Pühapäevastel protestimarssidel osales rohkem kui 100 000 inimest. Mitmel pool pealinnas puhkesid meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel kähmlused ning protestijad hõivasid Kiievi linnapea residentsi ja muutsid selle «ühinenud opositsiooni ajutiseks peakorteriks».
Esmaspäeval asusid protestijad piirama peamist valitsushoonet ja jätkasid piketeerimist Kiievi kesksel Iseseisvuse väljakul (Maidan). Protestilaine on suurim pärast 2004 . aasta oranži revolutsiooni, kui valimispettusega presidendiks valitud Janukovõtš jäi meeleavalduste survel ametist ilma.