/nginx/o/2013/12/04/2664846t1h4184.jpg)
Meditsiiniekspertide andmetel võis 2009. aasta uue gripi H1N1 epideemia ajal surra rohkem inimesi, kui seni arvatud on.
Uurijad: H1N1 grippi suri seniarvatust rohkem inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise uurijategrupi arvates on haiguse tõttu surnute arv kümme korda suurem, kui on ametlikus statistikas näidatud, kirjutab Reuters.
Väljaandes Plos Medicine avaldatud tulemused põhinevad 60 uurija koostööl 26 riigis. Uuringus järeldati, et H1N1 gripiviirusesse ja selle põhjustatud hingamisteede haigustesse suri umbes 200 000 inimest.
Kui juurde liita ka selle epideemiaga mitte otseselt seotud südame- ja veresoonkonna haigustesse suremine, siis võib ohvrite arv olla 400 000. Enamik elu kaotanutest olid alla 65-aastased.
Epideemia nõudis enim ohvreid Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, eelkõige Mehhikos, Argentinas, ja Brasiilias. Lisaks nõudis see suure hulga ohvreid Euroopa riikides, Uus-Meremaal ja Austraalias.
Nüüdne statistika on vastuolus varasemaga, mille kohaselt oli kõige enam H1N1 viiruse tõttu elu kaotanuid Aafrikas ja Kagu-Aasias.
WHO varasema, laboriuuringutel põhineva tulemuse kohaselt hukkus H1N1 epideemias vaid 18 000 inimest.
Rahvusvahelise uurijategrupi sõnul annab see statistika H1N1 epideemia kohta edasi liiga ilusa pildi. Selle põhjuseks on asjaolu, et vaid väikest osa haigestunutest testiti.
2009. aasta viiruspuhang algas aprillis, kui hakkas levima inimeselt inimesele nakkav H1N1 tüüpi viirus. Tegemist oli ühe inimgripi-, ühe linnugripi ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud uue viirusega.
Selle tekkekohaks peetakse Aasiat, kust see levis siis edasi Lõuna-Ameerikasse, esmase koldega Mehhikos.