Tuomioja: Ukraina vastandas Venemaad Euroopa Liidule

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Euroopa Liidu poolehoidjad Kiievis.
Euroopa Liidu poolehoidjad Kiievis. Foto: Liis Treimann

Soome välisminister Erkki Tuomioja on mures pingete ja vägivaldsete kokkupõrgete pärast Ukrainas.

Ukraina rahvas on vihane president Viktor Janukovõtši peale, kes otsustas mitte allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepet Euroopa Liiduga. Tuomioja rääkis Iltalehtile antud intervjuus, et poliitiline õhkkond on äärmiselt pinev. Eksisteerib oht veelgi suuremaks vägivallaks, kinnitas ta.

«Sellist vägivalda, mida on juba nähtud, ei saa mingil juhul aktsepteerida. Süüdlased tuleb õigusriigi põhimõtete järgi võtta vastutusele.»

Eile palus peaminister Mõkola Azarov ülemraadas vabandust korrakaitsejõudude liiga vägivaldse tegutsemise pärast. «Kui see on õige ja ehtne, siis on see hea märk. Samas peab arvestama võimalust, et sellises olukorras, kus tänavatel liiguvad sajad tuhanded inimesed, võivad ringi askeldada väiksed grupid, kes püüavad provotseerida vägivaldseid kokkupõrkeid,» rääkis Tuomioja.

Minister tõdes, et assotsiatsioonileppe tulevik sõltub eelkõige Ukraina valikutest.

Ukraina on hiljem väitnud, et jättis assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe allkirjastamata Venemaa surve tõttu. Azarovi sõnul soovis idanaaber, et Ukraina jätaks eurointegratsiooni leppe allkirjastamata ja alustaks hoopis läbirääkimisi Venemaaga. Venemaa tahtis, et juba varasemast ajast sellest suures osas sõltuv Ukraina ühineks hoopis Tolliliiduga.

Tuomiojale tundus, et viimases etapis sai leppe allkirjastamisest Ukrainale justkui kauplemise vahend. Riigi majandus on paigast ära, mistõttu oli kaalukeeleks majandusliku kasu saamine. «Ukraina tahtis justkui vastandada Venemaad Euroopa Liidule, et kumb pakub enim majanduslikke soodustusi,» märkis minister.

Tagasi üles