/nginx/o/2010/07/23/407045t1h1d50.jpg)
Võõravihast ajendatud rünnakute arv on võrredes mullusega Venemaal kasvanud ning tänavu on taolistes rünnakutes tapetud 19 ja saanud vigastada 168 inimest.
Venemaa on hädas võõravihaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võõravihaga seotud rünnakuid registreeriva mõttekoja Sova kinnitusel on suurem osa rünnakuid suunatud Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast pärit inimeste vastu, kuid vähem ei salli natsionaalpatriootlikult meelestatud venelased ka punkareid, antifašiste ja mustanahalisi.
Kõige rohkem taolisi rünnakuid on tänavu toimunud Mosvkas, kus on tapetud seitse ja vigastada saanud 53 inimest. Peterburis on tapetud kolm ja saanud vigastada 26 inimest, Lipetski piirkonnas on tapetud kolm ja saanud vigastada üheksa inimest.
Ekspertide sõnul näitavad tänavused võõravihast ajendatud rahutused, et natsionalism ja ksenofoobia ei ole sugugi vaid väheste äärmuslaste pärusmaa, vaid leiab üha laiemat kõlapinda.
Hirm ja võõraviha tõusis keemispunkti 13. oktoobril, kui tuhanded inimesed karjusid pärast noore venelase tapmist Birjuljovo linnaosas toimunud meeleavaldusel marurahvuslikke ja neonatslikke loosungeid ning märatsesid kohalikus ostukeskuses. Moskva politsei hakkas nende sündmuste järel korraldama regulaarseid reide immigrantide linnaosades, et tabada illegaalselt riigis viibijaid.
Ksenofoobia juured peituvad NSV Liidu lagunemise järgsetes segastes aegades, kuid Venemaa võimude suhtumine rassivihast kantud rünnakutesse on siiani üsna leige.