Euroopa Liit ei taha Venemaaga idapiiril võistelda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Kremli panoraam.
Kremli panoraam. Foto: Wikipedia.org

Euroopa Komisjoni laienemise ja naabruspoliitika voliniku Štefan Füle kinnitusel ei soovi euroliit võistelda Venemaaga ühenduse idapiiril asuvate naaberriikide pärast.

«Me ei soovi näha selles piirkonnas Venemaa ja ELi vahelist võistlust. Venemaale on tehtud ettepanek osaleda naaberluspoliitikas. Nad on keeldunud. Kuid see ei tähenda, et me poleks avatud Venemaa ettepanekutele osaleda erinevates projektides,» lausus Füle ELi idapartnerlusprogrammi ajakirjanikele kirjeldades, kirjutas EuObserver.com.

Idapartnerlusprogramm on ühenduse initsiatiiv, mis loodi eesmärgiga tugevdada euroliidu positsioone endise NSV Liidu aladel. Venemaa president Dmitri Medvedev on nimetanud seda varem kasutuks.

Euroliidu idapartnerluse programm on mõeldud aitama Ukrainal, Gruusial, Armeenial, Aserbaidžaanil, Moldoval ja Valgevenel demokraatiat edendada ning majandust arendada. See hõlmab regulaarseid kohtumisi, viisarežiimi lihtsustamist ning kaubavahetuse liberaliseerimist.

Euroopa Komisjon otsustas järgnevaks kolmeks aastaks idapartnerluse tarbeks kavandatud vahendeid suurendada veel 350 miljoni euro võrra. Pool summast kulub eelpool mainitud riikide haldussuutlikkuse suurendamisele.

Füele sõnul peavad Venemaa ja EL tegema idapartnerluse kontekstis konstruktiivset koostööd, kuid Venemaa mõju oma läänepiiril asuvatele riikidele teeb Brüsselile endiselt muret.

Ajakirja Newsweek venekeelse väljaande käsutusse sattunud, Venemaa välisministeeriumis välja töötatud uue väliskaubanduse doktriini kohaselt plaanib Moskva majanduslikule võimusele toetudes kümnetes riikides majandusliku laienemise aktiviseerimist.

Uus mitteametlik välispoliitiline doktriin näeb ette ka Eesti ja teiste Balti riikide turgude hõivamist, kasutades Baltimaade infrastruktuuri oma kaupade transiidiks teistesse euroliidu maadesse.

Tagasi üles