Läti politsei tellimusel Riia Maxima varingu kohta uurimisraporti koostanud insener Toomas Kaljas ütles Postimehele, et hoonele sai saatuslikuks projekteerimisel tekkinud viga.
Uurimisraport: Riia Maxima varingu põhjustas projekteerimisviga
10. detsember 2013, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Insener tõdeb raportis, et kauplusevaringu tekitas vigane tõmbeühenduse konstruktsioon, mis oli nõutust neli korda nõrgem.
«Mina kutsun seda neto ristlõike murdumiseks – inglise keeles net section failure. See on konstruktsioonide juures kõige väiksem lüli, mida ei kontrollita piisavalt ja see läheb puruks. Sinna oli nõrgem lüli sisse jäänud, mida lihtsalt ei olnud kontrollitud,» rääkis Kaljas.
Ta märkis, et tegu on teraskonstruktsioonide puhul levinud veaga, kuid probleem pole mitte konstruktsiooni olemuses, vaid puudulikus projekteerimises. «Me ei saa terast süüdistada selles, et me ta valesti kokku paneme,» sõnas insener.
Kaljas rääkis, et on uurinud paljusid sarnaseid avariisid ja nende tekkepõhjuseks on alati olnud see, et konstruktsiooni nõrgimat lüli ei kontrollita üldse või tehakse seda puudulikult. Ta selgitas, et terasvarraste kontroll on lihtne ja see tehakse arvutiga ära, aga kui konstruktsiooni lisada ühendus, on sellel mitmekümneid võimalikke murdumisviise. «Ei ole lihtsalt piisavalt pädevaid insenere, kes oleks võimelised need kõik korraga üle kontrollima. Tõenäosus, et sinna jääb viga sisse, on suur,» rääkis insener.
Riia Maxima puhul täpselt nii juhtuski. Kaljas tõi välja, et juba hoone joonised olid esitatud väga segaselt ja mittestandardselt, rikkudes inseneride head tava. «Koormused olid esitatud erinevates joonistes – sellises olukorras ongi võimalik, et need lähevad segamini,» ütles ta. «Joonised olid väga segased ja erinevatel osapooltel oli võimalik neid täiesti erinevalt tõlgendada.»
«Tehniliselt on selge, miks see asi alla tuli, seal pole rohkem midagi vaadata. Küsimus on selles, miks polnud selles keskkonnas piisavalt immuunsust sellist toksilist lahendust ära tunda ja tõrjuda – pean silmas tellijaid, projekteerijaid, ehitajaid, kõiki kes seal kaasosalised olid ja kontrollisid,» rääkis Kaljas.
21. novembril varises Riias kokku Maxima poe katus, hukkus 54 ja viga sai 39 inimest.