/nginx/o/2013/12/10/2681530t1h6f7a.jpg)
Täna mälestab maailm Sowetos Nelson Mandelat, ametlik matusetseremoonia toimub pühapäeval. Suuri masse puudutanud avalikke matuseid on minevikus toimunud mitmeid.
Kuus suurejoonelist matust ajaloos, mis liigutasid tuhandeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahatma Gandhi: 30. jaanuaril 1948. aastal mõrvas hindu rahvuslane Gandhi, kes pidas meest vastutavaks India jagamise eest. India rahva isaks kutsutud Gandhi matus kujunes üheks silmapaistvamaks ärasaatmiseks Teisest maailmasõjast alates.
Matusekorteež lahkus 12. veebruaril Gandhi New Delhi kodu juurest roosiõielehtede sajus. Edasi liikus see Yamuna jõe kaldale krematooriumisse, seal ootas ees kaks miljonit kõigist viiest kastist pärit indialast.
Gandhi soove järgides puistati ta tuhk suurematesse jõgedesse üle kogu maailma.
Gamal Abdel Nasser: 1. oktoobril maeti Kairos Egiptuse teine president Nasser . Matuserongkäigust võttis osa ligi viis miljonit inimest, selles liikus ka Egiptuse riigilippu mässutud kirst Nasseri surnukehaga. Protsessioon läks matmispaika Nasri mošeesse, mis seejärel nimetati ümber Abdel Nasseri mošeeks.
Sündmuskohal viibinud ajakirjanik Jean Lacouture kirjeldusel oli linn matuse ajal langenud kui transiseisundisse.
John Fitzgerald Kennedy: 26. novembril 1963. aastal, neli päeva pärast mõrva, maeti USA president Kennedy. Televisiooni otseülekandes jälgisid kümned miljonid inimesed matuserongkäiku, tseremooniat ja muldasängitamist sõjaväelisse matmispaika Arlington National Cemetery’s.
Sündmusest pärinevad ka mõned maailmakuulsaks saanud fotod, näiteks musta riietunud lesest Jackie Kennedy’st, kes hoiab nende kahe väikese lapse käsi ning Kennedy’te kolmeaastatest pojast Johnist au andmas.
Martin Luther King: Viis aastat hiljem kogunesid sajad tuhanded inimesed Atlantasse inimõiguste eest ägedalt võidelnud pastori Martin Luther Kingi matustele. Teenistus toimus 9. aprillil 1968. aastal, snaiper oli Kingi mõrvanud viis päeva varem. Matusepäeval puhkesid üle sajas USA linnas mustanahaliste getodes mässud, kus sai surma 46 inimese.
Printsess Diana: Suurbritannia printsess Diana suri Pariisis autoõnnetuses 31. augustil 1997. aastal ning tema matus kujunes suureks avalikuks leinaürituseks.
Üle kolme miljoni inimese jälgis matuserongkäiku Londonis Buckinghami paleest Westminister Abbey’ kirikusse, kus toimus matus. Üle miljoni leinabuketi asetati Diana kodu Kensingtoni palee ette. Teleri vahendusel jälgis matust üle kolme miljardi inimese.
Paavst Johannes Paulus II: 2. aprillil 2005. aastal suri pikalt Parkinsoni tõve all kannatanud Johannes Paulus II. Neli päeva enne tema matust kogunes Rooma Peetri kiriku väljakule ning suurimatesse katoliiklaste arvuga linnadesse sadu tuhandeid inimesi. 8. aprillil, matusepäeval, oli Roomas Peetri kiriku väljakule kogunenud üle miljoni uskliku ning üritust näidati otseülekandes üle kogu maailma.