Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teise maailmasõja aegsed keemiarelvad lekivad Läänemerre

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Teise maailmasõja aegsed keemiarelvad lekivad Läänemerre | FOTO: Scanpix

Teada on, et Teise maailmasõja järgselt uputati Läänemerre tonne keemiarelvi.

Poola teadlased tekid kindlaks, et nüüdseks on uputatud relvad lekkima hakanud ning saastavad Läänemerd, edastab Helsingin Sanomat.

Kuigi keskkonnakahjud on seni minimaalsed, mõjutavad need mere ökosüsteemi. Asjatundjate sõnul kannavad merepõhja hoovused kahjulikke aineid edasi.

Kuigi relvade uputamisest on möödas üle 60 aasta, ei ole keemiarelvade mõjust Läänemerele kuigi palju teada.

Liitlasväed uputasid pärast Teist maailmasõda Läänemerre umbes 55 000 – 65 000 tonni natsi-Saksamaalt konfiskeeritud keemiarelvi.

Uurijate sõnul on tegemist väga suure kogusega, kui võrrelda seda tänapäeva Süüria keemiaarsenaliga. Rahvusvahelise otsitakse kohta, kus Süüria keemiarelvi saaks hävitada.

Läänemere põhjas on suur kogus sinepigaasiga täidetud laskemoona.

Kui suur osa sõjategevuses kasutatavaid keemilisi aineid laguneb aastakümnete jooksul vees, siis sinepigaas on ikka väga mürgine ja ohtlik.

Uputatud relvi ja nende mõju on hakatud uurima viimastel aastatel.

«Tegime kindlaks, et uputatud ja merepõhjas olev laskemoon ja relvad on merd saastanud ja see jätkub,» sõnas Poola teaduste akadeemia mereuurimise instituudi teadlane Jacek Beldowski.

Beldowski juhib alates 2011. aastast Euroopa Liidu Chemsea programmi, mille eesmärgiks on uurida keemiarelvade asukohti meres ning nende mõju Läänemerele.

Teadlased sõnul esineb relvade uputamise piirkonnas kaladel rohkem kasvajaid ja haigusi.

Soome uurijate kinnitusel on relvad mõjutanud eelkõige turskade ja sinikarpide tervist.

Raisa Turja sõnul kahandab ohtlikkust see, et ained on merepõhjas väga sügaval, kus on elutegevust vähem.

Soome teadlase arvates ei jõua saastunud ja haiged kalad inimese toidulauale, kuna kalade organism hävitab need ning need ei jää kudedesse. Kuid selgrootute merekarpidega on asi teisti.

Beldowski sõnul oli tegemist väga suure relvade uputamisega ning enamik relvi on 70 meetri sügavusel, kuid neid on leitud ka 30 – 50 meetri sügavuselt.

Uputatud relvade kindlaks tegemine on tähtis ka selle poolest, et need on ohtlikud troolikalapüügile ning nafta- ja gaasiotsingutele.

Kalurid on aegajalt tõmmanud uputatud relvade jäänuseid pinnale ning kannatada saanud.

Poolas leiti sinepigaasi rannaäärsest veest vaid paarisaja meetri kaugusel elumajadest. Beloswski ei välista võimalust, et see aine võis lekkida seni avastamata uputamispaigast.

Belowski lisas, et Läänemeres olevad keemiarelvad on võimalik pinnale tõsta ja hävitada, kuid see operatsioon läheb väga kalliks.

Tagasi üles