/nginx/o/2010/05/07/363055t1hb538.jpg)
Moskva Basmannõi kohus pikendas reedel kuue kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdistatava mehe vahi all pidamise aega kolme kuu võrra kuni 18. augustini.
Vene kohus pikendas kõigi Arctic Sea kaaperdajate aresti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arctic Sea kaaperdamises süüdistatava Eesti kodaniku Jevgeni Mironovi vahi all pidamise aega pikendas kohus 18. augustini juba eelmisel reedel.
Nädala eest mõistis kohus piraatluses süüdi ja määras viieaastase vangistuse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdistatud Tallinna elanikule Andrei Lunevile. Tegemist oli esimese süüdimõistmisega kaaperdamise kohtuasjas.
Interfaxi andmeil elas Lunev Tallinnas, kuid tema kodakondsus on ebaselge. Mehe kohtuotsuse ettelugemine vaid viis minutit ja tema advokaat kohtus ei viibinud.
Venelastest meeskonnaga ja Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadus mullu juulis, vallandades ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni ja oletused, et laev võis vedada salajast lasti nagu näiteks relvi Iraanile.
Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast.
Kaaperdamises kahtlustati kaheksat meest, kelle seas olid Venemaalt, Lätist ja Eestist pärit isikud, ning nad toodi Moskvasse süüdistatuna piraatluses ja inimröövis.
Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast ja eitab teateid, et alus vedas õhutõrjerakette S-300 Iraani.
Moskva nõustus mitu aastat tagasi Iraanile need raketid müüma, kuid lääneriigid ja Iisrael olid tehingule ägedalt vastu, sest S-300 raketid tugevdaksid oluliselt Teherani kaitsevõimet.
Kuid skeptikud on veendunud, et laeva kaaperdamine tiheda liiklusega Euroopa laevateel ja tohutud rahvusvahelised ponnistused laeva leidmiseks muudavad ametliku versiooni küsitavaks.