Pabriks: Iskanderid mõjutavad Läti kaitseplaneerimist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Vene raketikompleks Iskander.
Vene raketikompleks Iskander. Foto: SCANPIX

Venemaa lühimaarakettide Iskander-M paigutamine Poola ja Baltimaade piiride lähedusse mõjutab Läti kaitseministri Artis Pabriksi sõnul nii rahvuslikku kaitseplaneerimist kui ka NATO plaane.

Pabriks tõdes usutluses BNS-ile, et sellise sammuga on teatud mõttes muutunud jõudude tasakaal regioonis.

«Arusaadavalt teeb see muret, sest see on üks neid argumente, mis teatud mõttes muudab jõudude tasakaalu meie regioonis. Venemaa ja NATO jõudude tasakaal sellega ei muutu, kuid muutub jõudude tasakaal regioonis. See ohustab eeskätt Baltimaade linnu ja taristuobjekte. Muidugi sunnib see meid mõtlema, kuidas me saaksime hüpoteetilise kriisisituatsiooni korral tervet oma regiooni efektiivsemalt kaitsta, sest on selge, et see on küllaltki ohtlik relvastus,» ütles Pabriks.

Läti kaitseministri sõnul on Venemaa võimalused ja sõjaline kohalolek regioonis viimastel aastatel kasvanud, samal ajal kui NATO võimalused ja kohalolek ei ole nii suurel määral suurenenud.

«See pole meie jaoks uudis, kuid mingil moel avaldab see edaspidi mõju meie rahvuslikule kaitseplaneerimisele ja NATO planeerimisele. Kui ma ei eksi, siis ka tänavustel suurõppustel Zapad matkiti Iskanderi rakettide kasutamist,» rääkis minister.

Saksa ajaleht Bild teatas läinud nädalavahetusel julgeolekuallikatele tuginedes, et satelliitfotode järgi otsustades on Venemaa viimase 12 kuu jooksul paigutanud Kaliningradi oblastisse ja oma läänepiirile Eesti, Läti ja Leeduga kahekohalise arvu mobiilseid Iskander-tüüpi raketikomplekse.

Iskandere saab varustada tava- ja tuumalõhkepeadega ning nende lennukaugus on 500
kilomeetrit, kirjutas Bild.

2011. aasta novembris alustas Poola ja Leeduga piirnevas Kaliningradi oblastis tööd uus radarijaam ja 2012. aasta aprillis viis Venemaa sinna raketisüsteemid S-400. Moskva on hoiatanud, et kui NATO ei arvesta tema murega Ida-Euroopasse rajatava raketikilbi pärast, paigutab ta Kaliningradi ka Iskander-tüüpi raketid.

Leedu, Poola ja NATO ametiisikud on Venemaa plaane korduvalt kritiseerinud. Alliansi sõnul ei ole raketikilp suunatud Venemaa, vaid rünnakute vastu, mis võivad lähtuda vaenulikest riikidest nagu Iraan.

Tagasi üles